Uuring: enamik lastega Eesti elanikest tunneb ajapuudust


Avaldaja:Kristi Semidor15. Detsember 2009

Kategooriad:Kasulik teada

Suurem osa Eesti lapsevanematest tunneb ajapuudust töö- ja pereelu ühitamisel, samas on lapsevanemate hulgas vähe neid, kes tunneks, et neile käib laste kasvatamine ülejõu, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis värskest uuringust.

Kuigi väga suur osa inimestest tunneb, et neil ei jagu aega perekonnale pühendumiseks, tunneb veel rohkem inimesi, et töö- ja perekonnakohustuste kõrvalt jääb neil vähe aega iseenda jaoks. 80 protsenti kuni seitsmeaastaste laste vanematest oli tundnud viimase poole aasta jooksul, et neil napib aega iseenda jaoks. Sealjuures 28 protsenti väikelaste emadest tundis seda sageli.

Uuring näitab, et mitmed töö- ja pereeluga seotud hoiakud on Eestis jätkuvalt üsna traditsioonilised, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

79 protsenti meestest ja 78 protsenti naistest on veendunud, et alla kolmeaastaste laste emad peaksid pigem pühenduma laste eest hoolitsemisele kui tööle.

Ligi kaks kolmandikku inimestest arvab, et väikeste laste emal on raske head töökohta leida ning ligi 30 protsenti leiab, et sama probleem on väikeste lastega mehel. Ka tööalaseid arenguvõimalusi peetakse lasteta meestel ja naistel paremaks.

Kõige levinumad tööandjate poolsed töö- ja pereelu ühitamist toetavad meetmed on töökorralduslikud. 70 protsendil meestest ja 61 protsendil naistest on võimalus ajada tööajast isiklikke asju.

Paindlikest töövormidest on meeste töökohtadel on kõige levinum võimalus töötada ebatraditsioonilistel tööaegadel (48 protsenti), töötada määramata tööajaga (42 protsenti) ning vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle (41 protsenti).

Naistele on need võimalused vähem kättesaadavad - nii ebatraditsioonilisi tööaegu, määramata tööaega ning võimalust otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle saab kasutada ligi veerand naistest.

Kõrgema haridusega ja noorematel inimestel on suurema tõenäosusega võimalus oma töökorraldust vastavalt vajadusele muuta. Näiteks on vaid seitsmel protsendil madalaima haridustasemega töötajatel võimalik töötada vajadusel kodus ning 23 protsendil võimalus vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle.

Kõrgharidusega inimestel on vastavad näitajad 35 protsenti ja 59 protsenti. Kõrgema haridusega inimeste töökohtadel toetatakse ka oluliselt rohkem enesetäiendamist. See võimalus on 57 protsendil kõrgharidusega töötajatest ja 18 protsendil madala haridusega töötatest.

Allikas: BNS Lisatud 8. detsembril 2009

Haridus- ja Noorteamet