Lukase sõnul on uued õppkavad rakendatavad ka praeguse hariduskorralduse juures, kuid põhikooli ja gümnaasiumiastme lahutamine võimaldaks neid rakendada efektiivsemalt.

Praegu kooskõlastusringil olevad õppekavad on plaanis valitsuse istungil arutusele võtta uue aasta alguses ning koolid hakkaksid uutele õppekavadele üle minema 2011./2012. õppeaastal.

Haridus- ja teadusministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnissoni selgitusel lähevad uuele õppekavale kõigepealt üle põhikooli 1., 4. ja 7. klass ning üleminekuprotsess jõuab lõpule 2013./2014. õppeaastal. Selleks ajaks peavad olema uuele õppekavale üle läinud ka gümnaasiumid. "Arvame, et nii peaks jääma koolidele piisavalt puhveraega õppekavade rakendamiseks ja ei ole vaja teha asju kiirustades," leidis Tõnisson.

Võrreldes kehtivate õppekavadega on uutes suuremat rõhku pandud loodus- ja täppisteadustele. Samas on nende ainete omandamine üritatud teha õpilastele lihtsamaks.

Tartu ülikooli professori Miia Rannikmäe sõnul arvestati õppekavade koostamisel loodusteaduste osas kolme põhimõttega. "Interdistsiplinaarsus, orienteeritus probleemide lahendamisele ja seotus reaalse eluga ning uurimuslik lähenemine," loetles Rannikmäe, kelle sõnul on õppekava eesmärgiks anda õpilastele loodusteadusalane kirjaoskus ning eluks vajalikud teadmised erinevate loodusseaduste toimimisest.

Tallinna ülikooli emeriitprofessori Viive-Riina Ruusi sõnul on uusi õppekavasid ning ka koolireformi vaja, kuna maailm muutub ning haridussüsteem peab muutuma koos sellega. Ruusi sõnul on maailmas üldtunnustatud neli põhiväärtust, millele haridussüsteem võrdselt toetuma peab, need on oivalisus, süsteemi tõhusus, võrdõiguslikkus ja valik.

Haridusüsteemi eesmärgiks peab olema võimalikult tarkade inimeste kasvatamine, võimalikult maksimaalne ressursside ärakasutamine, igasuguse taustaga õpilastele võrdsete võimaluste loomine ning valikuvõimaluse pakkumine nii õpilastele kui koolidele, selgitas Ruus. "Meie oleme läinud tasakaalust välja. Õpilaste valikud on asendanud koolide selektsioon," leidis Ruus, kelle hinnangul hinnatakse liialt väliseid kriteeriume ning sisuline pool jääb tagaplaanile. Ka uutes õppekavades on Ruusi sõnul tehtud rohkem ruumi õpilase enda valikutele.

Gümnaasiumi kohustuslik osa väheneb uue õppekavaga praeguselt 72-lt kursuselt 63 kursuseni ning suureneb valikainete osakaal. Suurenenud on ka õppekava osa, mis kirjeldab võimalikke valikuid.
Valikainetena peab uue õppekava kohaselt olema võimalik kõigis gümnaasiumides õppida ettevõtlust, riigikaitset ja usundiõpetust.

Lähedaste õppeainete paremaks seostamiseks on ained seotud ainevaldkondadesse, mis võimaldab paremini ühiseid taotlusi avada. Samuti on aineti avatud seosed õppekava üldosa, läbivate teemade ja teiste ainevaldkondadega. Just õppeainete vähest omavahelist lõimingut ja vähest sidusust õppekava üldosaga on ette heidetud kehtivale õppekavale.

Õppekava rakenduse osas läheb pärast õppekava kinnitamist töö edasi aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamisega, teavitamise, koolitamise ning õppekirjandusega.

Neljapäeval arutas riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, mis on seotud riigikogus menetletava uue põhikooli ja gümnaasiumiseadusega.

Seadus pälvis teravat kriitikat nii opositsioonipoliitikutelt kui koolijuhtidelt.

Allikas: BNS Lisatud 11. detsembril 2009