Põnev õpetajaks kujunemise lugu
Vaike Rootsmaa töötab juba üle 20 aasta Tartumaa Rannu Keskkoolis. Tema õpetajaks kujunemise lugu on pikk ja erinevate koolide nimedest kirju. „Kooliteele tagasi mõeldes tundub see kõik üsna uskumatu,“ meenutab Rootsmaa. „Sündisin Võrus, kuid lapsepõlve veetsin Jänedal, käsin Läpi Algkoolis, kus olin klassi ainus õpilane (kooli peale oli meid kokku 10). Kool kaotati ja jätkasin õpinguid Lehtse Põhikoolis. Seal kaotati ära internaat ja seepärast lõpetasin 8. klassi Tapa I keskkoolis.“ Edasi läks Rootsmaa Räpina tehnikumi aiandust õppima, sealt sai ta ka esimese õpetamiskogemuse. „Kooli lõpetamise järel juhendasin mõned päevad puuviljanduse õppepraktikat. Mul on siiani silme ees ka õpetaja ideaalkuju – ääretult töökas ja korrektne puuviljanduse õpetaja Jaan Kivistik.“

Seejärel tuli Põllumajanduse Akadeemia (praeguse Maaülikooli) agronoomiateaduskond ning töö EMMTUI (Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut) osakonnas Rannus. „Kui Rannu koolis avati keskkooli klassid, kutsuti mind sinna aianduse tunde andma. Juhendasin samal ajal ka täiskasvanute lilleseaderingi.“ Paar aastat hiljem tuli Rootsmaale pakkumine hakata õpetama tütarlastele käsitööd. „Noore ja uljana sai see pakkumine vastu võetud, kuid sellele on järgnenud pikk õpingute jada. Omandasin kaheaastase täiendkoolituse käigus käsitööõpetaja kvalifikatsiooni.“ Siis aga pakuti õpetajale loodusõpetuse tunde. Rootsmaa sai klassijuhatajaks ning õpetas oma klassis ka matemaatikat ja inimeseõpetust.

Millise aine õpetajana Rootsmaa ennast ise tutvustada tavatseb? „Käsitööõpetaja olen siiamaani, kuid tutvustaksin end ka geograafiaõpetajana.“ Geograafiat tuli tal õpetama hakata eelmise õpetaja lahkumise tõttu IV veerandist. „Lugesin vaheajaga geograafiaõpikud läbi ja tuli minna klassi ette. Tol ajal oli see n-ö augu täitmiseks, sügisel tuli aga otsustada, kas jätkan. Olin nõus.“ Seegi oli Rootsmaa hinnangul tagantjärele tarkusena hulljulge samm, aga kuna geograafia meeldis, siis omandas ta Pedagoogilise Ülikooli täiendkoolitusosakonnas põhikooli geograafiaõpetaja kvalifikatsiooni.
„Et Rannu kooli õpilastel läks olümpiaadidel hästi, siis tehti koolile ettepanek 2000. a. üleriigilise geograafiaolümpiaadi korraldamiseks. Ja seejärel kutsuti mind õpinguid jätkama Tartu Ülikooli magistrantuuris – 2004. a. kaitsesingi loodusgeograafias magistrikraadi.“

Õpitava ja igapäevaelu vahel tuleb luua sild
„Tänapäeval on loodusainete õpetamiseks tunduvalt rohkem võimalusi kui minu kooliajal,“ rõõmustab Rootsmaa. „Õpikud on ilusaid värvilisi pilte ja jooniseid täis, saab vaadata filme ja otsida infot veebist.“ See aga on kahjuks vähendanud õpilaste lugemisoskust ja soodustanud keskendumisraskuste kujunemist, nendib õpetaja. „Informatsiooni on liiga palju, õpilastel on raskusi olulise eristamisega. Omal ajal tuli värvilise pildi nägemiseks minna õue ja asjad oma silmaga üle vaadata, nüüd saab info mõne sekundiga arvutist kätte, sama kiiresti see ka ununeb.“ Ka eksamite kord on muutunud. „Siis olid eksamid piletite järgi, küsimused olid ette teada. Nüüd tuleb orienteeruda üsna laias teemadevaldkonnas, osata neid omavahel seostada ja oma teadmisi uues kontekstis kasutada. Tunde on aga võrreldes varasemaga vähem.“ Ometi ei nuta Rootsmaa endisi aegu taga. „Selleks, et õpilasi mõtlema õpetada, olen koostanud mitmeid õppematerjale, osalenud ka töövihikute koostamise meeskonnas. Olen õpetuses esikohale seadnud loogiliste seoste loomise ning püüdnud luua silda õpitava ja igapäevaelu vahel.“

Milliseks peab Rootsmaa ideaalset loodusaine tundi? „Õpilastele meeldib tavaliselt õues olla, aga 45 minutiga kaugele minna ega palju teha ei jõua. Seepärast oleme koolis juurutanud ülekoolilise matkapäeva, mille raames saab mitmed praktilised tööd läbi teha.“ Sellest ühest päevast on õpetaja sõnul rohkem kasu kui terve veerandi teoreetilisest tööst. „Looduses kaardi järgi orienteerumine, mitmete kohainfo ja maastikuga seotud ülesannete lahendamine, piisav kehaline koormus, klassikollektiivi ühistöö – oleks vaid aega rohkem selliseid üritusi ette valmistada.“ Selle päeva ettevalmistamiseks kulub umbes kaks nädalat. 

Geoinfosüsteemidest ja muustki põnevast 
Varsti saavad koolid võimaluse valikkursusena geoinformaatika valida. „Küllap saaksin hakkama,“ ütleb Rootsmaa. „Arvutit ma ei karda, samuti ei karda ma ka õpilastelt õppida, kui nad mõnda asja minust paremini teavad.“ Õpetaja on viimasel aastal läbinud kaartide tegemise kursusi, et end paremini asjaga kurssi viia. „Probleemiks võib pigem kujuneda see, et maakoolides kaovad keskkooliklassid ja minu oskusi pole enam kellelegi tarvis.“

Vaike Rootsmaa on tulevase valikkursuse õpetamiseks tegelikult hästi ette valmistunud. Üheskoos arvutiõpetajaga on ta arendanud nelja aastaga 8. klassis geoinformaatika õpetamist. „Seal ainult veebipõhiseid ja oma loodud materjale kasutamegi. Väga head eestikeelset materjali leiab näiteks Maa-ameti, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi ja Statistikaameti kodulehtedelt, võõrkeelsete lehekülgede kasutamisel tuleb õppetööks vajalik materjali osa põhikooli õpilaste jaoks ära tõlkida. Suurepäraseid võimalusi tundide rikastamiseks võiks otsida järgmistelt lehekülgedelt: animeeritud rahvastikupüramiidid http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php; Runoff Data Explorer http://www.grdc.sr.unh.edu/; http://www.klimadiagramme.de; http://earthquake.usgs.gov; http://volcano.oregonstate.edu/. 
Palju illustratiivset materjali leiab ka YouTube’i vahendusel ning ahhaa-elamust pakub õpilastele kindlasti Google Earth. Gümnaasiumi geoloogiateemade õppimisel on abiks geomoodulid.“

10. klassi ühiskonnageograafias tegi Rootsmaa koostööd kolleegidega Tartu Ülikoolist ja Tallinna Reaalkoolist loomaks arvutipõhiseid õppematerjale nii uute teemade õpetamiseks kui ka juhendeid iseseisvaks tööks. „Õpilased koostavad paralleelselt käsitletavate teemadega ülevaadet ühest maailma riigist. Selleks kasutatakse suhteliselt usaldusväärseid andmebaase, näiteks: http://www.cia.gov; http://www.fao.org; http://www.intracen.org; http://www.census.gov; http://www.citypopulation.de jms.
Õppeaasta lõpul tutvustavad ja võrdlevad nad rühmatööna mingi konkreetse teema näitel oma uuritud riike. Tagasisidena on õpilased hinnanud seda küllaltki aeganõudvat lisatööd siiski väga kasulikuks ja huvitavaks tegevuseks.“

Õpetaja Rootsmaale meeldibki teha muud, kui õppekava ette näeb. „Olen õpilastega osalenud mitmetes projektides – see võimaldab läheneda teemadele hoopis teise nurga alt. Tõstaksin esile Tuuliku, Kuupmiili ja Meie oma ökomaja projekte. Eelistangi selliseid projekte, kus valmib midagi käegakatsutavat või edaspidises töös vajaminevat.“ Koolis annaks Rootsmaa kohustuslike teemade kõrval vähemalt 1/3 osas õpetaja ja õpilase otsustada, mida õppida või millega tegeleda. „Ka võiks vähemalt üks kord kooliastme jooksul riiklikult rahastada õppekäike või ekskursioone Eesti piires. See võimaldaks näha ka seda osa Eestimaast, mis kodukohast kaugemale jääb.“

Oma vähesel vabal ajal tahaks Rootsmaa tegeleda paljude asjadega. „Aastaid on kulunud kodu ehitamisele ja kujundamisele, vahel teen käsitööd, vajadusel panen kokku mõne lillekimbu või ruumikaunistuse.“ Kaks korda nädalas käib õpetaja rahvatantsu trennis. „Viimane tantsupidu, kus oma segarühmaga osalesime, oli kindlasti möödunud suve üks kõrghetki.“ Nagu geograafile kohane, meeldib Rootsmaale reisida. „Pean oluliseks Eestimaa tundmaõppimist ega pole eesmärgiks seadnud kaugete maade avastamist. Ometi oli mul sel aastal võimalus näha Islandit, mida võiks pidada paljude geoloogiliste protsesside näidispiirkonnaks ja geograafiaõpetaja unelmaks.“ Tõeline õpetaja etalon, tõesti! 

Koolielu
Lisatud 16. detsembril 2009