„Erasmus on Euroopa Liidu üks õnnestunumaid projekte – see paneb kõigil selle programmi raames õppinutel silmad särama,“ ütles konverentsi peakorraldaja Eero Loonurm. „Siiski on ka Erasmusel oma valupunktid – mõnedel koolidel on probleeme õppelepingutega, mõnedes koolides ei taha õppejõud tunnustada tudengite poolt sooritatud aineid ning paluvad ikkagi ka õppeaine ka koduülikoolis läbida, mõnedes kõrgkoolides ei hinnata välisülikoolis saadud tulemusi võrdväärseteks koduülikooliga ning antakse mitu palli madalam hinne.“

Daphne Scherer ESN Internationalist lisas oma ettekandes, et järgmisel aastal on kavas uuringuid jätkata, kuna tegu oli PRIME esimese etapiga. Ta loodab, et järgmistel aastatel läheb pilt veelgi selgemaks – näiteks loodetakse ligi pääseda ka nendele tudengitele, kes mingitel põhjustel üldse ei ole välismaale õppima pääsenudki.

Scherer soovitab kõrgkoolidel mitte niivõrd juhinduda õppeainete pealkirjadest, vaid pigem keskenduda ainete sisule. Lisaks tuleks koolidel väljaminevatele tudengitele selgeks teha, milliseid aineid hiljem tunnustatakse ja milliseid mitte.

Konverentsil sai kuulda ettekandeid rahvusvahelisest uuringust „I-Graduate“, kus Eesti olukorrast rahvusvahelise kõrghariduse maastikul andis pildi SA Archimedese kõrghariduse välisturunduse juht Mariann Lugus. Välistudengid, kes Eestis õppinud on, kiitsid siinseid rahvusvahelisi tudengiorganisatsioone, samuti soodsaid hindu ning head infrastruktuuri. Paraneda võiks mitmete muude asjade hulgas eriala lõpetamise järel töölesaamise võimalused ja õppejõudude inglise keele tase. Lisaks said osalised ülevaate ESN Tallinna ja ESN Tartu panusest kõrgkoolide rahvusvahelisemaks muutmisse – Kristi Daniel Tallinnast ning Ardi Priks Tartust rääkisid kõigest sellest, mida pakutakse tudengitele väljaspool loengusaale – alates matkadest ja kultuuriõhtutest lõpetades suurte reiside ja konkurssidega. Mõlemad rõhutasid sotsiaalse poole tähtsust välisriigis õppimise puhul. „Kõik on ju kursis sellega, et Erasmus ei ole ainult loengutes käimine – see on uue kultuuri, uue keele ja ka kõikide teiste rahvusvaheliste kultuuride tundmaõppimine. Just ESN saab olla see, kes näitab Eesti tõelisi väärtusi nii Tallinnas kui Tartus. Me tahame, et mõlemasse linna tuleks rahvusvahelisi tudengeid veelgi rohkem,“ ütles ESN Tallinna üks eestvedajatest Kristi Daniel.

Päeva lõpetasid ettekanded Eesti edulugudest – Itaalia tudengid Ottavio Cambieri ja Irene Masato. Mõlemad õppisid Eestis Erasmuse programmiga ning tulid tagasi Eestisse ka magistriõppesse. Mõlemal mõlkusid meeles mitmed ülikoolid üle Euroopa, kuid tagasi taheti tulla ikkagi Eestisse. „Tahan keskenduda vene keele ja kultuuri õpingutele Tartu Ülikoolis. Hoolimata sellest, et Hollandis oli sarnane programm, tahtsin valida Eesti just riigi ajaloo tausta tõttu,“ rääkis Irene. Ottavio otsustas valida magistriõpinguteks samuti Eesti – hetkel on tema erialaks interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad Tallinna Ülikoolis.

Konverents lõppes ühise tordisöömisega, ühtlasi tähistab 2009. aasta 20 aastat ESNi tegutsemise algusest. Konverents toimus Euroopa Liidu elukestva õppe programmi (Lifelong Learning Programme) abiga. PRIME projekti finantseerimist toetab Euroopa Komisjon.

ESN ehk Erasmus Student Network on 1990. aastal loodud vabatahtlike organisatsioon, mis aitab sihtriiki õppima läinud välistudengeid. ESNis on terve Euroopa peale kokku 319 sektsiooni ehk väikest haru, kus tegutseb rohkem kui 10 000 vabatahtlikku. Eestis on ESN kahes linnas – Tallinnas ja Tartus.

Fotol Daphne Scherer vastamas publiku küsimustele. Foto: Kristi Daniel

Erasmus Student Network
Lisatud 18. detsembril 2009