Tiigrihüppe Sihtasutuse suvekoolis „Loovus, innovatsioon ja tehnoloogia“ tutvustasid õppetöös kasutatavaid simulatsioone Tartu Jaan Poska gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Lauri Mällo ja sama kooli haridustehnoloog Merike Hein.

Mis on simulatsioon ainetunnis?

Lauri Mällo: „Bioloogi seisukohast on see mudel või keskkond, mis teeb teatud protsessid ja nähtused õpilasele arusaadavamaks. Bioloogias on nii, et asi on kas liiga pisike (raku sisemus), liiga suur, liiga kiire või liiga aeglane –  ühesõnaga inimsilmale hoomamatu, ja mõni nähtus on õpilase jaoks ka liiga keeruline. Kui saame natuke simuleerida – teha asju suuremaks, väiksemaks, aeglasemaks, kiiremaks -, siis bioloogias on sellest väga palju abi. Mudel on alati lihtsam.“

Pildil Merike Hein ja Lauri Mällo Tiigrihüppe Sihtasutuse suvekoolis Olustveres augustis 2012. Foto: Terje Lepp

Vanasti öeldi selle kohta puust ette ja punaseks, simulatsioon on siis lihtsalt moekam variant arvutis?

Lauri Mällo: „Jah, simulatsioon aitab näidata asju, mida me palja silmaga ei näe.“

Merike Hein: „Mudelid on toredad asjad, eriti kui õpilased ise hakkavad neid looma, näiteks uurimistööde käigus.“

Merike Heinal on endal simulatsioonide loomise kogemus: iTEC-projekti 2. tsüklis tehti  koos õpilastega loodusteaduslikud mudelid, ühendati programmeerimine ja bioloogia, valmis sai kaheksa simulatsiooni. Lauri Mällo sõnas, et tema pakub simulatsioonide puhul välja sisulist poolt, mis puudutab tarkvara, siis see on teiste inimeste mängumaa. Ta on ka tõlkinud ja kommenteerinud Colorado (University of Colorado) simulatsioone.

Kui palju õpetajad üldse tundides simulatsioone kasutavad, kasvõi kolleegid?

Lauri Mällo: „Geograafias kindlasti kasutatakse, füüsikas. Keemias, matemaatikas saab simulatsiooni kasutada. Isegi ajaloos -  kui laps võtab riiulist mängu, kus saab läbi mängida reaalseid ajaloolisi situatsioone, siis see on ka simulatsioon.“

Mida simulatsiooni kasutamine tunnis nõuab?

Merike Hein: „Ei ole otseselt vaja, et igal lapsel on tunnis arvuti laual, saab ka suurel ekraanil näidata. Aga kui tahad, et laps saaks ise näppupidi simulatsioonis osaleda, siis on küll arvutid vajalikud.“

Lauri Mällo: „Kahe peale arvutist piisab. Kui teha demonstratsioon, siis see peab üliköitev olema. Kui laps ise sekkuda ei saa, siis kauem kui viis minutit ta simulatsiooni ei jälgi. Simulatsioon saab olla tunni üks osa, mitte et mul on kogu bioloogia üles ehitatud simuleerimisele.“

Ja valemeid simulatsioon ei asenda, need peab õpilane ikka pähe õppima ja selgeks tegema. „Simulatsioon annab akadeemilisele mõttemaailmale midagi juurde.  See ei tähenda, et peaksime ära kustutama kõik, mida oleme klassikalises loenguvormis õpetanud. Suvekooliski kõlas küsimus, et kas uurimuslik õpe on nii hea, et lähemegi selle peale üle. Akadeemiline baas peab olemas olema, õpilane ei jõua kogu aeg uurida ja simuleerida. Teadmised peavad jääma,“ olid nii Lauri Mällo kui Merike Hein kindlad.

Palju koolitunnis kasutatavaid simulatsioone leiab Koolielu õppematerjalide keskkonnast .

Loodusainetes sobib ka keskkond  http://bio.edu.ee/noor/ .

Samal teemal: Suvekool keskendub IKT-vahenditele uurimuslikus õppes

                      Digitaalse andmekoguja abil saab arendada järeldusoskust