Lasteaiaõpetaja – see loov, helge ja väga oluline amet ei ole sugugi kergete killast. Lasteaiaõpetaja peab olema hea psühholoog, pedagoog, diplomaat ja läbirääkija.

Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liikme Marika Pettai sõnul oodatakse lasteaiaõpetajatelt analüüsioskust: et õpetaja oskaks rühmas töötades varakult märgata probleeme kui ka seda, mis on hästi. Samuti peab õpetaja oskama end hinnata oma tegevuse ja arengu parendamiseks. Väga oluline on ka koostööoskus: et märgata, kuulata, vaadelda, nõustada. Lisaks ei saa mööda ka valdkondlikest kompetentsidest ja planeerimisoskusest.

Õpetajaid puudu

Ideaalis võiks lasteaiaõpetaja olla oma ametile truu ehk kutsekindel, kuid Pettai sõnul on see täna probleemiks - õpetajaid on pidevalt puudu. „Peaaegu kõik maakonnad on täna hädas kvalifikatsioonile vastava õpetaja leidmisega,“ sõnas Pettai. Ta osutas läbi viidud küsitlusele, mille kohaselt on Eestis vaid paar maakonda, kus ei ole lasteaiaõpetajate leidmisega probleeme.

Vastavalt Euroopa Liidu raamdokumendile on üks eesmärke lasteaia personali soolise vahekorra parandamine ja Pettai märkis, et kindlasti oleks lasteaedadel hea meel, kui seal töötaks rohkem meesõpetajaid.

Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse esinaine Liili Pille tutvustas lasteaednike seas läbi viidud küsitluse tulemusi, kus uuriti õpetajate koolitusvajadusi. Paraku vastas küsitlusele väga vähe inimesi, kuid teatud pildi see siiski annab. Lasteaiaõpetajad tunnevad vajadust omandada teadmisi sobitusrühmas töötamisest, kus tuleb tegeleda väga erinevate vajadustega lastega, kes kõik vajavad eraldi tähelepanu. „Me lubame vanematele, et jälgime lapsi individuaalselt ja kohe, kui ilmneb väljakutseid, hakkame tegutsema. Lapsed vajavad abi kohe, ei saa oodata sobitusrühma loomist,“ osutas Lille ja viitas, et tänapäeval on praktiliselt iga rühm sobitusrühm.

Rahastamine ja rühmade suurus

Samuti soovivad õpetajad oskust nõustada lapsevanemaid nii, et nende nõuandeid ka aktsepteeritakse. Vajadust tuntakse ka meediakasvatuse teadmiste kohta ning IKT täiendkoolituste järele.

Murekohana toodi küsitlustes välja lasteaedade rahastamine, mis võiks toimuda poliitikaväliselt. Samuti on õpetajad mures palga pärast. „Lasteaiaõpetajad tahavad end turvaliselt tunda ka rahalises mõttes,“ märkis Pille. Samuti ei valmista lasteaiaõpetajatele heameelt see, et rühmades on tihti liiga palju lapsi ja ainult üks õpetaja (lisaks abiõpetaja) nendega korraga tegelemas. Lasteaiarühma peaks võtma nii palju lapsi, kui sinna rühma paras oleks, märkis Pille.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• 45 aastat tagasi alustati lasteaiaõpetajatele kõrghariduse andmist
• Väärtuskasvatuse keskpunktis on laps oma vajadustega
• Lasteaiaõpetaja teeb kriimsilmale silmad ette