Mida teha NEETiga?


Avaldaja:Madli Leikop25. Jaanuar 2013 Kommentaarid (1)

NEET-noor ei õpi ega tööta. Nad on töötud või juhutööde tegijad, eluseiklejad, avalikust elust kõrvale tõmbunud, vahel ka seadusega pahuksis ja ühiskonnas suhteliselt vähemärgatav grupp, sest nad ei tee mitte midagi. Kõlab trööstitult?

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofond) hiljutise uurimuse kohaselt ei õpi ega tööta ligi kuuendik 15–29-aastastest Eestis elavatest noortest. Arvuliselt teeb see enam kui 40 000 noort. Euroopa Liidus oli 2011. aastal 7,5 miljonit 15–24-aastast ja 6,5 miljonit 25–29-aastast mittetöötavat ja mitteõppivat noort. NEET-noorte (Not in education, Employment or Training) tööturul mitteosalemise põhjustatud aastane kogukulu on Euroopas kokku üle 100 miljardi euro, Eestis on see näitaja 238 miljonit eurot (1,5% SKT-st).

0-staatusega noored

Väljend ja nähtus ise – NEET-noored – on pärit Suurbritanniast, kus 1980. aastate algul muudeti sotsiaaltoetuste süsteemi ja 16–18-aastased noored jäid ilma võimalusest saada töötule mõeldud toetust. Tekkis hulk noori, kes ei töötanud, ei õppinud ega osalenud ka tööga seotud koolitustel. Nad olid „0-staatusega“ noored. Hiljem on NEET-noorte vanusepiire oluliselt laiendatud, mõningates riikides (Hispaania, Itaalia) on NEET-noortena käsitletud ka mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, kel pole peret ja kes elavad koos vanematega.

Tartu Ülikooli Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut korraldas noorte seiresüsteemi projekti raames 2012. a oktoobris ja novembris kvalitatiivuuringu mittetöötavate ja -õppivate noortega. Ajutiselt võib kes tahes NEET-noore staatusesse sattuda (uue töökoha otsing, lapsepuhkuselt naasmine), probleemid tekivad, kui sellest saab elamise viis. Miks meil on NEET-noored? Millised nad on? Millised on nende endi põhjendused oma elukäigule?

Valikuvabadus

Vabadus on tore asi, aga kui vabadust on nii palju, et ei oska ega suuda enam valikuid teha, on pahasti. Enam ei ole pärast keskkooli lõppu üksnes kolme võimalust: kas sõjavägi, kõrgkool või kindel töökoht. Võib aastakese puhkust võtta. Võib õppida ja töötada korraga. Võib natuke töötada ja siis õppima minna, vastupidi ka. Võib projektist projekti kulgeda ja nii toime tulla. Võib..võib..võib… Ka institutsioonid, mis noorte elu kõige enam mõjutavad (kool, perekond, tööturg, eluasemeturg jm) on ise oluliselt muutunud ega suuda efektiivselt täita oma rolle. Muutunud on ka noorte endi väärtushinnangud ja hoiakud. Varakult tahetakse iseseisvaks saada, aga sellega kaasnevat sotsiaalset vastutust ei taheta võtta. See on soodne kasvupinnas NEET-nooreks kujunemisele.

TÜ NEET-noorte uuringu põhjal peavad noored ise riskifaktoriteks vale sõpruskonna tekkimist ja koolikohustuse eiramist; kooli- ja õpikeskkonna sobimatust ja mittetoetavat suhtumist; vanematekodus toimuvat; lapse sündi; keerulisi tööotsingud; pettumist oma erialas; haridusest tööturule siirdumise perioodi pikenemist (nn aja maha võtmine).

Kõik ei ole käegalööjad

NEET-noor ei tähenda muidugi automaatselt passiivsust ja käegalöömist. Vastupidi – hulk noori, kes ei tööta ega õpi, tulevad oma eluga tegelikult väga hästi toime. Tal ei pruugi olla püsivat töökohta, kuid on käsil mitu projekti. Ta võib olla aktiivne tööturu koolitustel osaleja ning motiveeritud tööotsija. Tal võib olla väga toetav kodu ja head kaaslased, kes ei lase käega lüüa.

Tähtis roll on ikkagi haridusel. Nooremas vanuserühmas (15–24) on NEET-noored peamiselt põhi- või keskharidusega, kuid vanemas rühmas (25–29) on märkimisväärne hulk noori, kes on omandanud (rakendusliku) kõrghariduse.  Mõlemas rühmas on enam madalama haridusega noori noormeeste seas, kõrgharidusega NEET-noorte hulgas on noormehi vaid 14%. Madala haridustaseme mõju aja jooksul suureneb, raskused tekivad tööturul püsimisega.

Sellest räägiti mõttehommikul

Kõigest sellest räägiti Eesti Noorsootöö Keskuse ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis mõttehommikul „Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?“ Tõhusaid lahendusi nende noorte probleemidele otsitakse kogu Euroopas. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutine uurimus toob edukate näidetena esile hariduse katkemise kombineerimist töötamist toetavate meetmetega, tööharjutuste ja tööpraktika korraldamist, karjäärinõustamist. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata noortele, kes on töö otsimisest või õpingute jätkamise mõttest loobunud. Töötukassa poolt pakutavatest meetmetest saavad suuremat kasu need NEET-noored, kes ise on aktiivsed võimaluste otsimisel.

Mardi juhtum

Et asi ainult teooriaga ei piirduks, otsisid mõttehommikul osalenud lahendusi viiele elulisele situatsioonile. Näiteks põhikooli lõpetanud 16-aastase Mardi olukorrale. Ema kasvatab üksi Marti ja nooremat venda. Mardi sõbrad on sekeldustega seltskond, asi on jõudnud kriminaalmenetluseni. Mardil on äge loomus, kellegi nõu kuulda ei võta. Tööl ei käi, vahel teeb mõned juhuotsad. Perest ja sugulastest on ta distantseerunud, sest need õpetavad liiga palju. Kooli tagasi minna ei taha, mis tööd tahaks elus teha – ka ei tea. Lahendusena pakuti siin välja individuaalset usaldusisikut, kes aitaks Mardil leida iseennast ja tulevikuväljavaated. Igal juhul oleks hea mitteformaalne lähenemine, näpuga näitamine, et mine nüüd nõustamisele või vii dokumendid kutsekooli annaks negatiivse tulemuse. Ühel meelel oldi, et Mardi juhtumi puhul on mööda lastud varane märkamine: probleemidega tulnuks tegelema hakata juba põhikooli alguses.

Samal teemal:

 

 

 

 

    • Natalja Po
      Natalja Po

      Tere!

      Tahan ka tööd koolis 915 euro eest, just nagu lubas Haridusministeerium. Ei ole noor,

    Haridus- ja Noorteamet