Algklasside ja arvutiõpetuse õpetajal Ene Moppelil on töökohti olnud vaid üks: Võru Kreutzwaldi gümnaasium. Ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi algklasside õpetajana, tööle asus 1987. aastal. 2001 lisandus Tartu Ülikoolis omandatud põhikooli ja gümnaasiumi informaatikaõpetaja kutse. Ta on DigiTiigri raames oma maakonnas koolitust jaganud rohkem kui 200 õpetajale, Koolielu ja Tiigrihüppe Sihtasutuse konkurssidest võtavad Ene Moppeli õpilased osa suisa massiliselt: animafilmide konkursil 2010 "Mereäärsed lood" osales 54 õpilast, 2011 „Käsi peseb kätt“ 40 õpilast. Koolielu "Fotojutustuse" konkursile saadeti lõpuks küll paremad tööd, aga osavõtjaid oli koolist 70. Kreutzwaldi gümnaasium on ka ProgeTiigri pilootkool ja loomulikult õpetab programmeerimise algtõdesid Ene Moppel.

Kuidas jõudsite Tiigrihüppe ja Koolielu juurde? Kuidas teist sai koolitaja?  

2000ndate alguses sattusin Tiigrihüppe Sihtasutuse juurde juhuslikult. Koolidesse tuli KidPix Studio joonistamisprogramm ja mina oma õpilastega kasutasin seda agaralt, nii sain ma esimest korda Tiigrihüppe koolitajaks, õpetasin maakonnas ja ka väljaspool seda õpetajatele KidPix Studio kasutamist. Seejärel tuli väike paus ning kui  2008. aastal toimus Tiigrihüppe uute koolitajate leidmiseks konkurss, siis otsustasin kandideerida ja õnneks edukalt. Töö koolitajana on mind ennast tohutult arendanud, sundinud palju ise juurde õppima.  

Olete Koolielus nii palju koolitusi ja õppimisüritusi läbi viinud, kasvõi animatsioonikursused, blogi loomise ja tegemise e-kursus, uurimistööde vormistamise e-kursus. Millist neist tõstaksite ise esile?

Ausalt öeldes on need kõik olnud huvitavad ja esile ei oska neist ühtegi tuua. Alati pakub kõige rohkem pinget see koolitus, mida esimest korda teed. Siis oled ärevil, kas kõik toimib ja õnnestub. Loomulikult tuleb kõik õpetatav läbi katsetada iga kursuse alguses, sest keskkonnad uuenevad ja juhendid, mis eelmise kursuse ajal kasutusel olid, ei pruugi enam toimida. Koolielu õppimisüritusi oleme teinud koostöös Evi Tarro ja Krista Kõlliga, meil on väga hea meeskond. Imetlen ka oma kursuslasi. Teades, kui väsitavad on koolipäevad, suudavad nad veel ennast pärast seda sundida õppima.

Ene Moppel tunnis. Foto erakogust.

Kas täiskasvanuid, eriti õpetajaid, on raske õpetada?  

Täiskasvanute koolitus ei erine sellest, kas koolitatav on õpetaja, ametnik või firmajuht.  Erinevus tuleb sellest, kui palju on eelnevalt kursuslasel arvutitega kokkupuudet olnud. Kõige suurem hirm täiskasvanutel on see, et äkki läheb midagi katki või jäädakse teistele rumalana silma.

Olite Tiigri Tegija nominent juba teist korda, kas natuke kripeldab ka, et see päris tiitel pole veel tulnud?

Nn „igavene teine“. Ei kripelda hinges midagi, tähtis on see, et minu tööd on märgatud.

IKT-võimalused koolis - mida koolid enim vajavad? Uusi arvuteid, kõigile iPadid, teistmoodi lähenemisega õpetajaid....?  

Loomulikult oleks hea, kui saaks kohe oma klassis lapsi suunata tahvelarvuti või nutitelefoniga midagi otsima või vajalikku tegema. Minul on klassis kõige elementaarsem: arvuti ja  projektor. Kui kõigil õpetajatel oleks võimalik igas tunnis kasutada vähemalt neid vahendeid, siis oleks ka õpetajatel suurem huvi arvutikursustel  käimiseks ja seal õpitu töös rakendamiseks. Väga palju on siiski kinni tehniliste vahendite vähesuse taga. Vähemalt meie koolis on lootus pärast praegu käivat remonti saada igasse klassi peale arvuti ka projektor.

Hetk pärast Tiigri Tegija auhindade väljakuulutamist Tiigrihüppe aastakonverentsil veebruaris 2013. Vasakult kolmas Ene Moppel. Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Õpilased oskavad, õpetajad peavad veel õppima
• Kristi Rahn: õpetajaid tuleb julgustada
• Kutsume õpetajaid osalema uutel Koolielu e-kursustel