Eesti Teadusagentuur korraldab õpilaste teadustööde riiklikke konkursse. Teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk tõi oma ettekandes välja, et uurimistöid ei peaks koolis kindlasti tegema vaid konkursside või hinde pärast. Kõige olulisem on õpilase huvi. Ja oluline on alustada noorelt, et laps ei puutuks uurimistööga esimest korda kokku alles 11. klassis, kui öeldakse, et muidu ei lõpeta gümnaasiumi. "Siis teeb ta uurimistööd kohustuse pärast, mitte huvist teema vastu," lausus Terje Tuisk.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk (paremal) ettekannet tegemas.

Ta ütleski, et kui võrrelda teadustööde konkursile põhikoolist ja gümnaasiumist tulnuid töid, siis seda põhilist – huvi – on põhikooli töödes rohkem kui gümnaasiumis. "Gümnaasiumis tehakse töid hinde pärast, põhikoolis sellepärast, et on huvitav. Uuriva õppimisega tuleks igal aastal natuke tegeleda ja igal aastal natuke laste oskusi arendada. Samas peab uurimistöö siiski ka kaante vahele jõudma, et laps näeks tulemust," rääkis Terje Tuisk.

Teadusagentuuri poolt vaadates on nooremates klassides alustamisel ka pragmaatiline põhjus – vanus. Meie lapsed lähevad esimesse klassi suhteliselt hilja ja lõpetavad gümnaasiumi suhteliselt vanalt; sageli ei saa rahvusvahelisele konkursile saata 12. klassi õpilase tööd, sest reeglid seavad vanusepiiri ette. Seni pole seda küll tehtud, aga võib juhtuda, et otsuseid tuleb hakata tegema mitte selle põhjal, kui hea on uurimistöö, vaid kui vana on laps, st kas ta pääseb rahvusvahelisele konkursile.

Terje Tuisk rõhutas, et alati ei ole avastuse tegemise oskused need kõige olulisemad, mida uurimistöö protsessis õppida-omandada. Oskus märgata probleeme ja küsida küsimusi, oskus teha saadud tulemustest adekvaatseid järeldusi, oskus planeerida oma tegevust ja aega, koostöö- ja eneseväljendusoskus on vaat et veel olulisemad.

Kust leida teema?
Õpetajaid kummitab loomulikult küsimus, kust kõik need uurimistööde teemad võtta? „Maailm on teemasid täis, võimalik on leida nii õppekavaga seotud kui mitteseotud teemasid,“ oli ettekandja optimistlik. Näiteks võib korrata oma koolis varem tehtud töid, kasutada sama metoodikat ja püüda saada võrdlusandmeid. Ideid võib saada senitehtud uurimistööde pealkirjadest, kasvõi teadusagentuuri kodulehel neid sirvides. Või siis tuleb laps ise oma huviga ja selle huvi sees tuleb leida teema, mida uurida saaks.

Veel rõhutas Terje Tuisk, et andmed uurimistöö tarvis ei pea alati olema ilmtingimata enda kogutud, ja alati ei pea ise välja mõtlema originaalset uurimismeetodit. Internetis on väga häid andmekogusid, mida saab kasutada, kasvõi näiteks EMHI koduleht, statistikaameti koduleht, EKI keelekogud.

Õpetajad said ise proovida, kui kerge või raske on uurimisteemade leidmine. Ette antud sõnade põhjal tuli välja pakkuda üks humanitaarvaldkonna ja üks loodusteaduslik uurimisteema. Fantaasial piire ei olnud. Näiteks sõnaga „praepann“ seotult pakuti välja uurida pannivarre disaini või siis seda, kuidas panni põhja läbimõõt ja serva kõrgus mõjutab toidu valmimise kiirust.

Juba traditsiooniks saanud koostööpäev ehk PÜÜK jagunes seegi kord loenguteks ja praktilisteks töötubadeks, kus põhirõhk oli tegevõpetajate ettekannetel. Külalislahkes Tartu Miina Härma gümnaasiumis uuriti uurimuslikku õpet iga kandi pealt, koostööpäeva korraldasid Õpetajate Ühenduste Koostöökoda ja SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014.“

Õpetajad koolipingis. Koostööpäevade üks töötubadest.

Õpetajad Koolielu toimetuse laua juures, kus kõik said Kuldvillakus proovile panna oma teadmised Koolielu portaalist. Paremal Kristi Vahenurm ja vasakul Merje Pors Koolielu toimetusest.

Kuidas avastada imelist maailma? Töötoas sai ise katsetada.

Koostööpäevadel osales üle 150 õpetaja.

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Tartus arutleti uurimusliku õppe üle
• Koostööpäevade teema oli ettevõtlik õpetaja 
• Lõiming on inimeste, alles siis õppeainete vahel