„Uurimuslik õpe ja uurimistööd uues riiklikus õppekavas“ oli tema ettekande teema kevadvaheajal Tartus toimunud õpetajate ühenduste koostööpäeval.

Margus Pedaste sõnul on tal hea meel, et riiklikus õppekavas on kõigis loodusainetes selgelt sisse kirjutatud uurimuslik õpe. Samas on kahju, et seda õppekavva kirjutatud ülesannet ei ole toetatud järgmiste vajalike otsustega. Seega on uurimuslikust õppest vaja rääkida, on vaja ülal hoida positiivset hoiakut uurimusliku õppe suhtes.

Mida defineeritakse täna uurimusliku õppena? „Vahepeal juba arvati, et peaaegu kõik asjad, mis me teeme, mida uurime, on uurimuslik õpe,“ sõnas esineja. „Uurimistööde tegemine ei ole ainult õpilase, vaid ka õpetaja õppimine.“

Maailmas on kasutusel kümneid erinevaid uurimusliku õppe definitsioone. Tartu Ülikoolis proovisid asjatundjad kokku sünteesida ühe ja see sai selline: uurimuslik õpe on tegevus, millega otsitakse maailmas toimuvatele protsesside kohta iseenese jaoks seaduspärasusi püstitades hüpoteese ja kontrollides neid eksperimentide või vaatluste abil.

 „Uurimuslik õpe on protsess. Selle eesmärgiks ei ole mitte niivõrd avastuste tegemine, kui avastuste tegemiseks vajalike oskuste omandamine. Oluline on hoiakute kujundamine selleks, et üldse midagi avastada,“ lausus Margus Pedaste. Hoiakust sõltub, kas tekib huvi; huvi on avastuste alus. Uurimusliku õppe kui protsessi eesmärgiks on eelkõige uurimuslike oskuste omandamine. „Kui kaks kärbest ühe hoobiga lüüa, siis need oskused omandatakse sellise tegevuse käigus, kus lõpuks avastatakse midagi väärtusliku,“ kõneles ettekandja uurimuslikust õppest huvitatud õpetajatele.

„Uurimuslikule õppele on iseloomulik eksperimenteerimine. Luuakse ise tingimused, milles on lihtsam avastada erinevaid seaduspärasusi. Kujundatakse arusaamine iseenda jaoks,“ rõhutas Margus Pedaste just sõnapaari "iseenda jaoks" tähtsust.  „Uurimusliku õppe abil õpitakse tundma maailmas toimuvaid protsesse, objektid seostatakse protsessidega. Meil on vaja mõista, kuidas asjad toimuvad, mitte kuidas üht või teist asja nimetatakse. Uurimusliku õppe abil avastatakse seaduspärasusi.“

Valik keskkondi, mis on abiks uurimuslikus õppes:

• Tiigriretk Eestimaal
• Loodusteaduslikud mudelid põhikoolile
• Noor loodusuurija
• Noor teadlane
• Science Greated by You

Koolivaheajal toimunud seminari "Uurimuslik õpe - miks ja kuidas?" eesmärk oli luua aktiviseeriv ja koostöine õpikeskkond, mis suurendab pedagoogide ühenduste vahelist ühtekuuluvustunnet; anda teavet uurimusliku õppe kasutamisvõimalustest õppetunnis ja õpilaste uurimistööde juhendamise võimalustest ja -viisidest koolis. Seminaril osales üle 150 õpetaja. Pedagoogide ühenduste ülese koostööpäeva (PÜÜK) elluviimist toetas ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

Fotod: Terje Lepp.                       

Samal teemal:

• Tartus arutleti uurimusliku õppe üle
• Uurimistöödega tuleb alustada varases eas