Õppesuund, mis annab elukutse


Avaldaja:Madli Leikop25. Aprill 2013

„Eelkutseõpe ei ole ainult Orissaare gümnaasiumi eripära. Meil on kutse-/eelkutseõpe olnud küllalt kaua. Harukordne on, et kõik kestab tänaseni,“ ütles koolijuht Peeter Hansberg intervjuus Koolielule.

Orissaare gümnaasiumis on nagu kõigis gümnaasiumides kolm õppesuunda: sotsiaal- ja humanitaarsuund, reaal- ja loodussuund ning kutsesuund. Selle viimase vastu Koolielu huvi tundiski.

Kutsesuunal toimub sisekaitseline eelkoolitus koostöös Sisekaitseakadeemiaga ja saab läbida madruse eriala kutseõppekava järgse koolituse (koostöös Eesti Mereakadeemiaga).

Ausalt öeldes pole ma kindel, kui levinud on meie üldhariduskoolides eelkutseõpe. Kas Orissaare ongi ainus?

„Eelkutseõpe ei ole ainult Orissaare Gümnaasiumi eripära. Meil on kutse-/eelkutseõpe kestnud küllalt pikka aega. Harukordne on see, et kõik kestab tänaseni.

Tean, et merendust õpiti pikka aega Pärnu Hansagümnaasiumis, varem pisut ka Kundas, Narvas; sel õppeaastal Mustvees. Tõsi on ka see, et merendusõpe sai alguse Orissaarest 1991. aastal.

Sisekaitselisele eelkoolitusele eelnes piirivalvuri koolitus, mis lõppes 2012. aastal. Piirivalvurite koolitus toimus aga juba enne meid Abjas ja Iisakus ja võib-olla mujalgi.

Minu teada on ka teisi üldhariduskoole, kus praegu kutseerialadega tegeletakse. Sisekaitseline eelkoolitus toimub päris paljudes koolides.“

Kui väheke uurida, siis selgub, et sisekaitselist eelkoolitust antakse ka Narva Soldino gümnaasiumis, Narva vanalinna riigikoolis ja Narva 6. koolis, Tabasalu gümnaasiumis, Põlva keskkoolis, Pärnu Hansagümnaasiumis ning ühiselt toimub eelõpe Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis.

Miks eelkutseõpe, kuidas Orissaare gümnaasium selleni jõudsite? Kas see variant on üldhariduskooli jaoks teatud mõttes päästerõngas?

„Peame vahet tegema kutseõppe ja eelkutseõppe vahel. Merendusõpe on meil kutseõpe, sest koolituse aluseks on madruse eriala kutseõppekava. Orissaare gümnaasiumi ja Eesti Mereakadeemia vahelise lepingu alusel viib selle koolituse sisuliselt läbi Eesti Mereakadeemia. Koolitus lõpeb riikliku eksamiga, mille sooritamine võimaldab saada rahvusvaheliselt tunnustatud madruse tunnistuse (Certificate of competency as ordinary seaman).

Õppekava sisaldab terve rea kursusi, millest kõige tähtsamad on „Madruse põhioskused“ (laev ja laevatööd, navigatsioonivaht) ja „Ohutusalane baasväljaõpe“.

Kuna madruse eriala koolitus on kestnud alates 1991. aastast, siis on selle läbinud veidi vähem kui 400 õpilast ja täiskasvanut, viimased täienduskoolitusena.“

Iseseisvumine lõi eeldused

Eesti taasiseseisvumine lõi soodsa pinnase merendusõppega alustamiseks: koolielu ja õppesisu ümberkorraldused; riigipiiri avanemine, Saaremaal olulise asjana ka merele mineku vabadus.

„Teadupärast mereerialade õpetamine ENSV-s toimus riiklikus merekoolis ja kutsekoolis. Eestlastel olid seal õppimise võimalused pisut komplitseeritud. Samas noorte huvi meremehe elukutse vastu oli olemas. Toonasel direktoril Evi Männikul tekkis mõte alustada merendusõpet Orissaare keskkoolis. Alustati Eesti Mereakadeemia (tol ajal kandis õppeasutus küll teist nime) toel ja abil, kuid oma vahenditega,“ meenutas Orissaare gümnaasiumi direktor Peeter Hansberg.

Aja jooksul, suuresti kooli taganttorkimisel, poliitikute, omavalitsuse ning maavalitsuse abiga jõuti selleni, et 2003. a võis sõlmida lepingu merekooliga. See võimaldas riigi poolt finantseerida kutsealast koolitust üldhariduskoolis. Riiklik rahastamine võimaldas õpet arendada, merenduse eelkutseõpe jõudis ka põhikooli. Nii on merendusõpet gümnaasiumis rahastatud tänaseni.

Aga tüdrukud?

„Kahtlemata oli merenduse eriala vabariigi koolides ainulaadne ning meelitas keskkooli hulgaliselt õpilasi, eelkõige noormehi. Arvestades asjaoluga, et tütarlastele ei olnud kõrvale pakkuda mingit huvitavat õpet, hakati sellele tõsiselt mõtlema. Erinevate asjaolude kokkulangemisel, eelkõige seetõttu, et leidus kvalifitseeritud õpetaja, alustati piirivalvuri eelkutseõppega 2004. aastal. Tänaseks on siit välja kasvanud sisekaitseline eelkoolitus. Käesoleval kevadel lõpetabki esimene grupp õpilasi, kes on õppinud uue ainekava järgi, mis sisaldab piirivalvuri, politseiniku ja päästeala algteadmisi,“ selgitas Peeter Hansberg. „Meie iseseisvusperioodi ajal on kõik koolid püüdnud olla omanäolised ning selle nimel vaeva näinud. Kahtlemata on ka Orissaare gümnaasium püüdnud oma kohta leida. Arvan, et n-ö kutseõppe kõrvalsuund on meie koolile andnud lisaväärtuse ja ka „päästerõnga““.

Kui õpilased eelkutseõppe läbivad, siis mis eelise see neile annab - elukutset vast mitte, oskuse elukutset valida?

„Kutsesuuna valik on õpilaste jaoks vabatahtlik. Läbitud õpe annab meremehele madruse kutse. Ka väikelaevajuhi tunnistusel on kaalu nii nagu autojuhiloalgi. Pean ütlema, et madruse kutsega leiab tööd, kuid olulisem on ikkagi see, et soovijad jätkaksid õpinguid mereerialadel. Võime öelda, et Mereakadeemia on lõpetanud arvestatav hulk meie vilistlasi laevajuhtimise erialal, lisaks vähemal määral ka mehaanikuid. Paljud on siiani edukalt erialasel tööl. Rõhutame koolis alati ka seda, et mereeriala spetsialistidel ei ole karta tööpuudust. Tõsi, tööd pakutakse enamasti väljaspool Eesti Vabariiki, kuid see on meremehetöö spetsiifika.

Ka piirivalvurid sooritasid kutsekvalifikatsiooni eksami „Piirivalveametnik I”. Uus ainekava annab võimaluse pärast täiendavat koolitust saada abipolitseinikuks. Kohe saadakse aga vabatahtliku päästja tunnistus. Lisaks arvestab nii Eesti Mereakadeemia kui ka Sisekaitseakadeemia üliõpilaste vastuvõtul meie juures läbitud koolitusi ning annavad selle eest lisapunkte.

Vähemtähtis ei ole seegi, et eelkutseõpe annab võimaluse tutvuda põhjalikumalt nimetatud valdkonna töö ja ametitega. Nii jõuavad noored varem arusaamisele, kas nad tahavad õpinguid jätkata või ei sobi see eriala neile. Lisaks annab sisekaitseline eelkoolitus ja merendusõpe eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi.“

Kust te kõik need õpetajad leiate?

„Tavaliselt on alustamised rasked just seepärast, et puudub sobiv õpetajate kaader. Ka meil on olnud raskeid aegu, mil õpetajad vahetusid. Käidi Orissaares isegi Tallinnast ja Murastest. Meil on tegelikult vedanud, sest õpetajad on väga head, oma ala täielikud professionaalid-tippspetsialistid. Kuna enamik neist töötavad oma erialal, siis õpetajatöö on nende jaoks vaheldus ja väljakutse.

Kust leiame inimesi? Tuttavad soovitavad inimese, meie räägime läbi. Mõnikord peame abi paluma ka n-ö kõrgemalt poolt. Ikkagi sisejulgeolekusüsteem, kus antakse korraldusi, millega alluvad peavad arvestama.

Alati oleme saanud abi ka Muraste piirivalvekolledžilt, Sisekaitseakadeemialt, vastavatelt ametkondadelt, Eesti Mereakadeemialt. Väga hea koostöö on läbi aastate olnud Saaremaa Laevakompaniiga, kes võimaldab õpilastel oma laevadel praktikat sooritada ning tuleb appi siis, kui häda käes.

Kaadrist ja heast koostööst rääkides võin öelda kiidusõnu tänastele õpetajatele politseist, piirivalvest ja päästeteenistusest ning Sisekaitseakadeemiast, kes kenasti üheskoos sättisid kokku toimiva ainekava."

438a.jpg

Sisekaitselise eelkutseõppe katseeksam mõned nädalad tagasi Orissaare gümnaasiumis. Tuleval aastal peaks see kandma nime suunapõhine lõpueksam. Peeter Hansbergi foto. 

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet