Xperimania on viiendat aastat toimuv ettevõtmine, mille tänavune eesmärk oli keemiatööstuste koostöö õpilastega. Populariseeriti keemiateadust, et see oleks õpilaste jaoks huvipakkuv karjäärivalik. Koostöö aitab õpilastel paremini tajuda keemia osa ning tähtsust igapäevaelus. Xperimania on väga populaarne just InGeniouse projekti pilootkoolide seas.

Teema kasuks rääkis suur autohuvi

Lasnamäe gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kirill Bõstrov valis töö teemaks „Tulevikuautod“ (The cars of tomorrow). Kütuseta auto ei sõida ja kütuse ning keemiatööstuse vahele võib panna võrdusmärgi. Kuidas kütused keskkonnasäästlikumaks muuta, on meie kõigi jaoks oluline. Teine põhjus, miks Kirill otsustas konkursil osaleda, on tema suur huvi autode vastu. „Olin autofänn juba 12-aastaselt. Auto ei ole minu jaoks lihtsalt raud, mis tänaval sõidab, vaid elav olend. Kui näen avariisse sattunud autot, on mul masinast kahju. Ma ei suuda autodesse ükskõikselt suhtuda. Nii et kui pakuti teemat „Tulevikuautod“, otsustasin osaleda, sest see pakub mulle huvi,“ rääkis Kirill Koolielule. 

Natuke hübriidauto, natuke elektriauto

Konkursist soovitas osa võtta kõigepealt õpetaja ja kooli infojuht Svetlana Dõtšenko, kes noormeest töö valmimisel ka juhendas. „Alguses oli ettepanek, et mõni poiss võiks veel osaleda, sest autodest huvitujaid on meil palju. Lõpuks ikkagi tegelesin asjaga mina üksi. Aega läks palju, vedas, et konkursi tähtaega edasi lükati, jõudsin kõigega valmis,“ sõnas Kirill Bõstrov. „Selles projektis oli nii keemiat kui autosid. Oli vaja esitada oma ettepanekud ja nägemus kütuste osas, et missuguseid kütuseid tulevikuautod kasutavad, mis on alternatiivid, kuivõrd on tulevikuautod ökoloogiliselt puhtad.“

Kirill selgitas, et meil on hübriidautod, kus mootoritöö põhineb suuremas osas siiski bensiinil ja diislil. „Mina pakkusin varianti, kus on bensiinimootorita hübriid ja kasutatakse alternatiivenergiad. Elektriautodel on ju akud: aku tuleb laadida, sõidad, tuleb uuesti laadida. Hübriid töötab teise skeemi alusel: on mootor ja akud. Oma töös pakun varianti tuua hübriidauto detailid elektriauto konstruktsiooni, et energiakulu oleks elektriautol väiksem ja saaks ühe akulaadimisega läbida korraga rohkem kilomeetreid. Tegin järeldusi, et nii vähendaksime naftasaaduste kasutust, heitgaase oleks vähem. See on eriti suurlinnades probleem.“

Pildil on Kirill Bõstrov. Svetlana Dõtšenko foto. 

Töö vormistas Kirill arvutis ja see on esitluse vormis. Õpetaja Svetlana Dõtšenko sõnas, et Kirill analüüsis alternatiivseid energiaallikaid ning tore, et tal oli oma idee. „Minu roll oli kõigepealt innustada. Arutlesime koos tulemuste üle, kontrollisin tööd inglise keele osas. Soovitasin lisada allikaid ja laadisin töö üles. See oligi kõik,“ tunnustas õpetaja õpilase oskust iseseisvalt töötada.

Programmeerimine ja autod

Oma tuleviku seostab Kirill kindlalt Eestiga. Aga et siin ei ole üheski kõrgkoolis ega kutseõppeasutuses nii põhjalikku ja kõikehõlmavat autoõpetust nagu noormees sooviks, on ta mõelnud hoopis informaatika peale. Sest programmeerimist läheb autoasjanduses kindlasti vaja.

Kirill Bõstrovi II koha võitnud töö leiab siit.

Energiasäästlik maja on targalt ehitatud

Ka 10. klassi õpilane Sofia Kustova ütles, et konkursist soovitas osa võtta õpetaja Svetlana Dõtšenko. Sofia esikoha saavutanud uurimise-esitluse teema puudutas energiasäästlikku maja ehk energiat targalt kasutavat kodu (The smart energy home).

„Infoga tutvumine oli esimene asi. Tegin endale selgeks, mis on energiasäästlik maja. Toodud oli võrdlus autoga: pole mõtet osta mudelit, mida sa tulevikus ei suuda ülal pidada. Majaga on analoogne lugu: pole mõtet osta maja, mille kulusid sa hiljem ei suuda katta.

Töö vormistamine läks kiiresti. Uurisin, missugustest materjalidest ehitatakse energiasäästlik maja. Et materjalid oleksid võimalikult looduslähedased: katus, seinad, põrand, aknad, küttesüsteem, ning aitaksid elektrienergiat kokku hoida, “ selgitas Sofia. „Raske oli see, et internetis oli teema kohta tohutult materjali, kasutasin läbitöötatud materjalist oma töös kuskil 15%.“ Siinkohal tõdes õpetaja, et Sofiale tehti ettepanek võtta 12. klassis uurimistöö teemaks täpselt sama „Tark maja“, aga Sofia keeldus. „Natuke keeruline on, sellepärast,“ ütles ta ise.

Pildil Sofia Kustova. Foto: Svetlana Dõtšenko.

Tulevikus biokeemik

Põhimõtteliselt uuris Sofia, kuidas energiasäästlik maja on ehitatud, analüüsis materjalide valikuid ja põhjendas, miks kasutada just üht või teist materjali. Arhitekti ega ehitusinseneri temast tulevikus siiski ei saa, huvi on hoopis biokeemia. Aga majaehituse kohta ütles ta ise, et töö tegemine ja uurimine tuli kasuks: kui tulevikus endal majaehitus või -ost plaanis, siis on eeltöö juba tehtud.

Sofia Kustova Xperimania võidutöö leiab siit.

Eestis tegeletakse koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamisega projekti InGenious raames, mis põhineb katusorganisatsioonide European Schoolneti ja European Round Table of Industrialists partnerlusel. InGeniouse eesmärgiks on suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia õppimise ja nendega seotud elukutsete vastu koostöös tööstusettevõtetega. Projektis osaleb 25 partnerit 15 riigist ja Eestis on projekti tegevuste koordinaator Digihariduse Innovatsioonikeskus Tiigrihüpe. Suured tööstusettevõtted nagu Shell, Nokia, Microsoft, Volvo ja Phillips on töötanud välja oma valdkonnaga seotud õppematerjale ja –vahendeid, mida testitakse kokku 1000 klassis üle Euroopa. Eestist osalevad praktikate testimises 10 õpetajat koos oma klassidega.

Samal teemal:

• Viimsi Kooli multimeedia ringi õpilased tutvusid programmeerija elukutsega
• InGenious innustab ettevõtteid ja koole koostööle