„Töö õpetajate palga tegeliku tõstmise nimel on pooleli, seda tuleb igal juhul jätkata,“ rõhutas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. „Riik eraldas omavalitsustele õpetaja kohta 915 eurot kuus. Keskmine palk oli aasta alguses 819 eurot, pärast esimest kahte kuud 831 eurot. Tasapisi liigume selles suunas, et jõuame lähemale sellele tasemele, nagu riik raha andis.“

Palgastatistika avalikustatakse ka edaspidi
Näiteks veebruaris oli õpetaja keskmine palk 831 eurot. Esimesel kahel kuul jäi õpetajate keskmine palk 84 eurot väiksemaks kui riigi palgatoetus võimaldaks. 121 omavalitsust maksid vähem kui lubanuks riigi palgatoetus, enam maksis 69 omavalitsust. Aprillis oli õpetaja keskmine palk 850 eurot. Iga õpetaja kohta oli nelja kuu jooksul keskmiselt välja maksmata 234 eurot palgatoetust. Viies suuremas linnas (Kohtla-Järve, Pärnu, Tartu, Tallinn, Narva) oleksid õpetajad võinud nelja kuu jooksul saada keskmiselt 470 eurot kõrgemat palka. Kolme kuuga jäi välja maksmata kokku 2,56 miljonit eurot, sellest Tallinna linnas 1,6 miljonit eurot.

Samas on valdasid, kes lisaks maksavad veel oma vahenditest õpetajatele juurde. Minister avaldas lootust, et aasta lõpuks jõuavad puuduolevad summad õpetajateni näiteks preemiate ja lisatasude kaudu. Ta lisas ka, et kavatseb palgamaksmislõhega võidelda rahaerinevusi igakuiselt avalikustades, omavalitsustelt raha tagasi küsima ei hakata.

PGSiga ei maksa hirmutada
„Väga palju on seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega räägitud kiirustamisest, teerullist, läbisurumisest. Midagi uut ei ole viimaste nädalate jooksul seaduseelnõusse lisatud, eelnõu valmis kaks aastat tagasi,“ ütles Jaak Aaviksoo pressikonverentsil. Mis otsuseid on valitsus vahepeal põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGSiga) seoses teinud, on samuti kõigil teada. Huvigruppidel tuleb rohkem kompromisse otsida, ja PGSiga ei maksa hirmutada. „Koolide ja omavalitsuste finantseerimine ei vähene. Klassijuhatamise raha ei kao ära, õpetaja tunnikoormus ei suurene. Ei ole ühtegi põhjust, miks see peaks suurenema. Mitte keegi ei saa sundida õpetajat 35 tundi klassi ees seisma. Küll on seadusesse sisse kirjutatud suurem paindlikkus,“ rõhutas minister.

Õpetaja ei ole tükitööline
Jaak Aaviksoo peatus pressikonverentsil ka õpetajate tööajal ehk siis plaanitaval 35-tunnisel töönädalal, mis on palju vastakaid arvamusi tekitanud. Ta ütles, et täna on õpetaja de facto koolis tükitööline ehk siis palk sünnib tunniarvestuse põhjal. Kõik muu jääb palgaarvestusest välja. „Peaks püüdma selle poole, et kõik tööülesanded jäävad tööaja sisse,“ ütles Jaak Aaviksoo. Tema sõnul peab seda korraldama direktor täpselt nagu seda teeb juht mistahes teises asutuses: tööülesandeid täidetakse tööajal. Siis väheneb õpetajate töökoormus ja väheneb õpilaste koormus. Ta rõhutas veelkord, et 35 tundi ei tähenda 35 tundi nädalas klassi ees õpetamist, see pole mõeldav ühegi koolijuhi ega õpetaja jaoks.

Minister tõi välja veel ühe aspekti, millele vast eriti mõeldud ei ole: „Tegelik seis on täna selline, et direktor võib ühepoolselt töölepingut muuta: vähendada tundide arvu ja seega ka õpetaja palka. Oli 18 tundi nädalas, direktor ütleb, et uuest õppeaastast on 16 tundi. Ühelgi teisel elualal ei saa niimoodi palka vähendada.“ Õpetajal peab lepingus kirjas olema palganumber, mille suhtes tal on kindlustunne: see ei muutu, või kui, siis ainult suuremaks.

Põhikool peab jääma kodulähedaseks kooliks
Minister oli rahul sellega, et gümnaasiumihariduses on aastaga suur samm edasi astutud: omavalitsused ei kahtle enam, et gümnaasiumide arvu tuleb vähendada, nüüd otsitakse lahendusi, kuidas. „Ehk siis on aru saadud, et gümnaasiumide arvu tuleb vähendada, läbi tuleb arutada konkreetsed juhtumid, näiteks kuidas minna edasi Viljandimaal, kuidas Jõgevamaal korraldada nii, et jätkaks ka Põltsamaa gümnaasium, kuidas korraldada gümnaasiumiharidus Peipsi-äärsetes valdades,“ tõi Jaak Aaviksoo näiteid. Ta rõhutas, et põhikool peab olema kodulähedane kool. Kui selle säilitamise arvelt mõnes kohas gümnaasiumitee pikeneb, siis sellega tuleks leppida.

Siit leiab haridus- ja teadusministeeriumi poolt koostatud infomaterjali põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eesmärkide, sisu ja menetlusprotsessi kohta.  

Pressikonverents HTMi Tallinna esinduses 19. juunil 2013. Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Aaviksoo: õpetaja võiks direktorit usaldada
• Rakvere ja Rapla torpedeerivad gümnaasiumireformi
• Aaviksoo: õpetajate hindamisel on kõige olulisem kool