Suvekool kestab kaks päeva, 22.-23. augustini. eTwinningu projektijuht Elo Allemann soovis õpetajatele tegusat kooliaasta algust ning ikka uusi ja huvitavaid eTwinningu projekte.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla tutvustas asutust ja selle töösuundi. eTwinning jääb kindlasti tegevuste nimekirja, ning HITSA tegutseb selle nimel, et Eesti saaks veelgi parema positsiooni European Schoolneti võrgustikus. Oluline on ka, et Euroopa Sotsiaalfondi poolt aastateks 2015–2020 eraldatud toetusest jõuaks tubli hulk meie üldhariduskoolide IKT-valdkonna arendusse.

Häid näiteid projektidest

Tartu Hiie kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson küsis kohalviibijatelt, kui paljud on suve jooksul end eTwinningu töölauale sisse loginud ehk siis puhkuse ajal natuke tööd teinud. Vastuseks tõusid üllatavalt paljud käed.

Seejärel otsiti koos märksõnu, mis aitavad eTwinningu projektist head kogemust saada: teema, projekti sujuvus, koostöö, kasutatud vahendid, tulemus, refleksioon ja palju-palju muud. Samas said õpetajad tutvustada oma head projektikogemust. Näiteks Pärnu vene gümnaasiumi inglise keele õpetaja Tamara Gordina tutvustas möödunud õppeaasta projekti „Lõpeta mu lugu“, kus partneriks oli Itaalia kool. Põhimõte oli, et üks kool alustas mingit lugu või muinasjuttu, kirjutas esimese lõigu ja saatis selle projektipartnerile, kes kirjutasid järgmise lõigu. Nii „pendeldas“ lugu edasi-tagasi, kuni mõlemad pooled leidsid, et nüüd on valmis. Õppeaasta jooksul jõuti nii kirjutada kaks lugu. Lastele see väga meeldis, ja õpetaja sõnul küsisid õpilased iga kord tundi tulles, kas loo järgmine osa on tulnud, kas partnerid juba vastasid. Ja et kõik toimus inglise keeles, siis oli kirjutamisel keeloskuse arengule muidugi positiivne mõju.

Mis äratab tähelepanu?

Tallinna Lilleküla gümnaasiumi inglise keele õpetaja Meeri Sild tõi näiteid edukatest eTwinningu projektidest Euroopas. Mis iseloomustab head projekti? Esiteks loogiline ülesehitus. Ehk siis keskkond, kus projekti esitletakse, peab külastajale olema esimesest pilgust arusaadav ja selge, kõik lihtsalt üles leitav. Teiseks on oluline tulemuste atraktiivne esitlemine. Veel on silmapaistvate projektide puhul tähelepanu pööratud ainetevahelisele lõimumisele, õpilaste ja õpetaja(te) koostööle, projekti jätkusuutlikkusele, IKT oskuslikule kasutamisele ja refleksioonile.

BYOD õppetöös

Seejärel said õpetajad kõiki neid aspekte praktikasse rakendada ülesandes „BYOD lähenemine ja projektitöö“.

Küllap on iga õpetaja kokku puutunud sellega, et lastel on tunnis kaasas järjest uuemad ja täiuslikumad IT-vidinad, mida aktiivselt ka sõpradele demonstreeritakse, ikka tunni ajast… Kui vidin nagunii kaasas on, miks siis seda mitte õppetöösse rakendada? Seda BYOD tähendabki – bring your own device ehk võta oma vahend kaasa ja kasuta seda õppetöös. Lastele mõjub motiveerivalt, koolil aitab raha kokku hoida, õpetajale on uus ja huvitav väljakutse.

Suvekoolis osalejad teadsid juba ette, et igaühel tuleb üks vidin kaasa võtta, olgu siis digifotokas, iPad, diktofon, nutitelefon või mis just kaasa võtta oli. Et asi põnevam oleks, sai iga rühm kohapeal ühe IT-vahendi veel lisaks. Ülesanne oli koostada loositud teemal projekt, kus kõik need tehnilised vahendid kasutust leiaksid ning kus oleks ka kõik hea projekti tunnused. Tagasisidet saadi oma projekti teistele tutvustades, refleksioonist projektides rääkis ka Gustav Adolfi gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere.

Traditsiooniline õppeaasta algus

eTwinningu suvekooli koolitajad Mari Tõnisson ja Meeri Sild hindasid kommentaaris Koolilelule suvekooli kui head sissejuhatust uude kooliaastasse. "Õpetaja tuleb siia ilmselt teadmises, et ta teeb ka uuel õppeaastal eTwinningu projekti, siit saab häid ideid. Eraldi uusi tehnilisi vahendeid-võtteid me ei õpeta, aga kasutame neid oma esitlustes, ja on näha, kuidas õpetajd uut infot salvestavad ning üles kirjutavad," lausus Mari Tõnisson. 

"See on traditsiooniline õppeaasta algus. Just positiivse toe andmine õpetajale on tähtis. Oleme suvekoolides keskendunud kindlale teemale, eelmisel aastal rääkisime kvaliteedist, oleme rääkinud hindamisest, nüüd siis refleksioon. Ja oluline on muidugi kokkusaamine teiste õpetajatega," lausus Meeri Sild. 

Esimene koolituspäev. eTwinningu projektijuht Elo Allemann soovib tegusat kooliaasta algust.

Missugune projekt on hea projekt? Kolleegidega koos vastuseid otsimas. 

Koolitaja Mari Tõnisson.

Hetk rühmatööst.

Hetk rühmatööst.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• eTwinningu platvorm - sõpruse sild üle Euroopa
• eTwinninguga võites
• Eesti õpetajad tõid Portugalist jagamist väärt ideid