Kuidas arvutiklassis eesti keele tundi läbi viia?


Avaldaja:Merje Pors05. September 2013

"Arvutiklassis toimuvate eesti keele tundide kaudu saan sisendada teadmist, et arvuti ja internet on töövahendid, mitte ainult meelelahutus," ütleb Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) eesti keele õpetaja Jane Tõnisson.

Möödunud õppeaastal viis Tõnisson 6. klassiga igal nädalal ühe tunni läbi arvutiklassis, 7. ja 9. klassiga aga mõne tunni õppeaasta jooksul. Oma kogemust jagas ta möödunud nädalal GAGis toimunud konverentsil „IKT koolis täna ja homme“.

Kui selgus, et igal nädalal tuleks üks 6. klassi eesti keele tund läbi viia arvutiklassis, ei olnud Tõnisson võimalustega veel nii hästi kursis. "Pelgasin seda, et kuidas ma igal nädalal õppeaasta lõpuni ülesandeid leian ning kust saada ideid. Hirm oli asjata – ideid tuleb: Koolielu portaalis on olemas töövahendeid, mida kasutada erinevates ainetes. Lisaks saab ideid õpikust ja kolleegidelt," märkis Tõnisson.

6. klassi puhul kasutas Tõnisson järgmisi veebikeskkondi:

  • Kidblog (eestikeelse juhendi leiate siit): tegemist on ajaveebikeskkonnaga, kuhu Tõnisson koos õpilastega talletas möödunud õppeaasta tundide kogemused. Õpilastele teeb kontod õpetaja ning selle jaoks ei ole õpilaste meiliaadresse vaja.
  • Worditout (eestikeelse juhendi leiate siit) – märksõnapilve loomise vahend. Tõnisson andis õpilastele ülesandeks koostada omaloominguline jutuke ja selle põhjal teha märksõnapilv. "Need sõnad, mis märksõnapilves suuremalt esile kerkivad, viitavad sõnakordustele ning siis sai õpilane end stiililiselt parandada, püüdes sõnakordusi ära kaotada," selgitas Tõnisson.
  • Text2MindMap (eestikeelse juhendi leiate siit) – veebipõhine ideekaartide loomise programm, mille puhul registreeruda ei ole vaja ja ideekaardi saab salvestada jpeg failina. Õpilastel tuli otsida infot ühe kirjaniku sünnilinna kohta, töödelda info ja esitada see skeemina. "Õpilane õpib nii suurest hulgast infost endale vajalikku leidma," märkis Tõnisson.
  • JeopardyLabs (eestikeelse juhendi leiate siit) – Kuldvillaku loomise keskkond. "Kõik mängu teadsid, aga kui läks ise tegemiseks, siis tekkis probleeme," kommenteeris Tõnisson. Ülesandeks oli koostada keele ja kirjanduse-alane Kuldvillak.  "Üks õpilane ütles pärast tagasisides, et Kuldvillaku koostamine oli liiga raske. Õpilane kirjutas: „Ma pidin nii palju mõtlema, ma ei taha arvutis nii palju mõelda.“," selgitas Tõnisson. Tema sõnul näitas Kuldvillaku tegemine, et küsimuste koostamine ei ole õpilaste jaoks sugugi nii lihtne - näiteks kui küsitakse Eesti noort tennisisti, siis sellele võib anda mitmeid vastuseid ning küsimuse püstitust ei saa pidada korrektseks.
  • Toondoo (eestikeelse juhendi leiate siit) – koomiksi loomise keskkond. Õppeaasta lõpus hakkasid õpilased tegema koomiksit, mis pidi jutustama mingit lugu, mitte olema lihtsalt pildiseeria. "Toondoo’ga oli tehnilisi tõrkeid, milleks tuleb koguaeg valmis olla," hoiatas Tõnisson.
  • GoogleDocs esitlus (eestikeelse juhendi leiate siit). Iga õpilane valis ühe teose ning koostas sellest esitluse.

Jane Tõnisson_GAG_pildistas Merje Pors.JPG

Jane Tõnisson seminaril "IKT koolis täna ja homme". Pildistas Merje Pors.

Tõnisson kasutab eesti keele tundides ka palju sõnavara harjutusi veebisõnastikega aadressil http://www.keeleveeb.ee. 7. ja 9. klassiga täiendati erinevate teostega ajaveebi http://www.tarkraamat.blogspot.com. 7.klassil tuli valida noorsooromaan, 9.klassil 21.sajandi teos ning lisada valitud teose ja autori kohta lingid, kust neist rohkem lugeda. Samuti tuli kirjutada lugemissoovitus. Andrus Kiviräha "Mees, kes teadis ussisõnu" ja "Rehepapp" olid 9. klassi õpilaste selged lemmikud. 

Kokkuvõtteks leidis Tõnisson, et õpilased ja õpetaja naudivad vaheldust, mida tunni läbiviimine arvutiklassis pakub. "Eriti tajusin mõju siis, kui 6.klassiga oli paaristund - arvutiklassis läks tund palju ladusamalt ning saime lõimida erinevaid aineid. Õpilane on aktiivne, õpetaja roll on olla suunaja ja selgitaja."

Samas tuleb valmis olla, et õpilastel on erinev tempo, mis nõuab õpetajalt individuaalset lähenemist. "Minu jaoks oli tund väga intensiivne, palju tuleb selgitada ja kohati oli tunne, et olen kehalise kasvatuse tunnis – nahk oli märg. Arvatakse, et tund arvutiklassis on meelelahutus ja vahel õpilased poevad tehniliste tõrgete taha, kui ülesanne tegemata," jagas Tõnisson oma kogemust. "Samas oli ka selliseid tunde, kus jalutasin arvutiklassis ja tundsin õndsust, kõik tegid ilusasti tööd."

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet