Bad Hofgastein on üks väga eriline väikelinn – sealsed kolm kooli on kõik väga värskelt täieliku uuenduskuuri läbinud. Erikool (Sonderpädagogisches Zentrum Gastein) ja selle kõrval asuv tavakool ehitati nullist uuesti üles. Erikoolis kõndides tundub hoone olevat nii avar, et kuuldes sealsest õpilaste arvust – koolis õpib 22 last – tekkis suur üllatusmoment. Veel suvel oli direktor Edeltraud Pirnbacheril plaanis avada tänavu neli klassi, kuid kuna õpilasi tuli kokku vaid 22, otsustati kolme klassi kasuks. Austria erikoolide õpilaste arv väheneb, sest aina enam lapsevanemaid otsustab oma erivajadusega lapse panna tavakooli.

Käesoleval nädalal viibisid European Schoolneti juhitava SENnet (The Special Educational Needs Network) projekti  raames Bad Hofgasteinis ka SENneti Eesti koordinaator Merje Pors HITSA Innovatsioonikeskusest ja logopeed Pille Tina-Kuusik.

Ülesanne mitmeks osaks

Esimeses klassis, mida külastasime, õpib üheksa last. Klass oli parasjagu jagatud kaheks: viis õpilast tegid tutvust „M“-tähega ning ülejäänud andsid kunstitunnis endast parima, et jäädvustada paberile neli aastaaega. Üks poiss kunstitöös siiski eriti ei osalenud, tema ehitas samal ajal suurtest legoklotsidest torni, mis ulatus lae alla. See ongi poisi üks lemmiktegevusi koolis. „M“ tähte õppisid 6-10-aastased lapsed, igaüks neist erineva erivajaduse (lisaks õpiraskustega lastele võivad ühes klassis olla nii vaimupuudega kui ka käitumishäiretega lapsed), tempo ja eelteadmisega. Õpetaja oli tunni põhiülesande jaganud mitmeks väiksemaks osaks, mis andis õpilastele võimaluse iga edusammu üle rõõmu tunda. „Fertig!“ (eesti keeles „Valmis!“) hüüab 10-aastane Downi sündroomiga tüdruk, kui on jälle ühe ülesande tehtud saanud. Õpetaja vaatab ta tööd ja kiidab: „Super!“ Pärast iga väiksema ülesande täitmist (näiteks tuli lehe peale kirjutada viis korda sõna „mit“) läks õpilane seinal asuva plakati juurde, kuhu joonistas oma nime ja foto taha ühe naeratava näo.  

Lapsed said kordamööda interaktiivse tahvli peal tähtede kirjutamist harjutada.

Suur väljakutse

„Kuigi klassis on vaid 6-9 õpilast, on sellise klassi õpetamine õpetajale suur väljakutse, arvestades asjaolu, et ühes klassis õpivad koos erineva vanuse ja võimetega lapsed,“ märkis Pille Tina-Kuusik. „See eeldab õpetajalt väga häid teadmisi eripedagoogikast, et lastele võimetekohast ja arendavat õpetust pakkuda. Igaks tunniks tuleb ette valmistada mitu komplekti õppematerjale. Iseärasuste tõttu vajavad need lapsed pidevat suunamist ja tagasisidet.“

14-17-aastaste õpilaste saksa keele tunnis oli parasjagu teemaks vesi. Kõigepealt panid õpilased interaktiivsel tahvlil kokku sõnapaarid, mis seostusid veega. Seejärel said kaks õpilast arvutis kirjutada jutukese veest, samal ajal kui ülejäänud klass kõrvaltoas veeteemalist sõnamängu mängis. Saksa keele õpetaja tõdes, et kooli tehnoloogiline varustatus on praegu suurepärane, kuid see pole alati nii olnud. „Vanas majas oli meil kaks arvutit klassis ja kui ühe tööle panin, pidin enne kümme minutit ootama ja alles siis sain teise arvuti käivitada – muidu oleks elekter välja lülitunud.“ Kõikides külastatud tundides oli interaktiivne tahvel pidevas kasutuses.

Kõigiga arvestamine ka ehitusliku poole pealt

Kool on ehitatud nii, et kõikide erinevate erivajadustega lapsed oleksid sinna oodatud: hoones on lift liikumispuudega inimeste jaoks ja klasside juures on lisaruumid, et autismispektriga või käitumisraskustega laps saaks vajadusel eralduda. Kuigi kooli direktor kaalus enda sõnul alguses värviküllase koolimaja varianti, otsustati siiski ümber ja nüüd valitsevad kogu hoones kaks värvi: beežikas ja roheline – need pastelsed toonid peaksid toetama rahulikku meeleolu. Koolil on puitpõrand ning kaja summutav lagi. Isegi vahetunnis oli koolis nii rahulik, et tekkis kahtlus, kas lapsed mitte vaheajale läinud ei ole.

Erikool on kõrvuti tavakooliga, mis toetab erikooli laste integreerumist. Erikooli lapsed käivad kõrvalmajas regulaarselt sporti tegemas.

Erikooli õpilastel on võimalik ka tavakooli minna, kus nad saavad kolmekuulise kohanemisperioodi jooksul otsustada, kas jääda tavakooli. On ka neid, kes tulevad tagasi erikooli, kus klassid on väiksemad ja eripedagoogiline tugi suurem.

Külastasime ka linna kutsekooli, mis paistab silma põneva kombinatsiooniga: õpilased saavad 3-5 aasta jooksul väljaõppe turismikorralduses, restoraniteeninduses ja kokanduses ning selle kõrval ka suusatamises. Keset Alpe asuva suusakuurordina tuntud linna puhul ei peaks selline „erialavalik“ siiski palju küsimusi tekitama. Mitmed suusatajad (Anna Fenninger, Marcel Hirscher, Max Franz), kellele Austria tugitoolisportlased maailma meistrivõistlustel ja olümpiamängudel pöialt hoiavad, on lõpetanud just selle kooli.

40 protsenti HEV-lastest erikoolis

Salzburgi liidumaal on 4 protsenti lastest haridusliku erivajadusega. 40 protsenti HEV-lastest õpib sealjuures erikoolides, 60 protsenti aga tavakoolides. See, kummas koolis peaks HEV-laps õppima, on lapsevanema otsus. Salzburgi liidumaal on ka kurtide kool, kus rakendatakse integratsiooniklasse: 8 õpilast on kurdid, 8 õpilast aga ilma erivajaduseta. Integratsiooniklassis tegeleb õpilastega alati kaks õpetajat korraga.

Erikooli direktor Edeltraud Pirnbacher.

Kooli kodundusklassis õpivad erivajadustega lapsed igapäevases elus vajalikke oskusi. Tööpindade kõrgused on muudetavad, et eri vanuses lapsed saaksid võrdselt mugavalt söögi valmistamist proovida. 

Erikooli tööõpetuse klassist avanev vaade on inspireeriv. Kooli õpetajate sõnul asub hoone väga heas kohas - suusatamas saab käia kooli lähedal, loodusõpetuse tunnis saab vaadata mägede nõlvadel rohtu krõmpsutavaid lehmi jne. 

Tekst ja fotod: Merje Pors

Samal teemal:

• Mida õppida Kopenhaageni kogemusest HEV-laste kaasamisel tavakoolidesse?
• Pikaajaliselt haiged Belgia lapsed peavad Bedneti abil kaaslastega sammu
• Eureka kool Belgias keskendub düsleksikute õpetamisele
• Itaalias õpib enamik erivajadustega lastest tavakoolides