Koolidele on pilvetehnoloogia aktuaalne teema. IT-arendusteks pole raha just jalaga segada, arendatakse ja ostetakse seda, mis kõige hädavajalikum. Kas pilvetehnoloogia kasutamine oleks soodsam ja lihtsam?

Rain Laane sõnul oleme harjunud traditsioonilise ITga, kus asutusel (koolil) endal on olemas kõik asjad alates võrgust ja lõpetades serverite ning serveriruumiga. Tarkvara, programmid jms ostetakse n-ö päriseks, palgal peetakse IT-tuge või tervet IT-osakonda. Riist- ja tarkvara vananeb kiiresti, ja taas on vaja investeerida. Nii on toimitud aastakümneid.

Ettekannet teeb Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane.

Pilveteenuste all mõeldakse nii ärilist kui tehnoloogist IT-teenuste mudelit, kus ettevõte ei hangi endale kuhjade kaupa riist- ja tarkvara, vaid IT-teenust pakutakse talle väljastpoolt ja täpselt sellises mahus, nagu klient vajab. „Ei pea ise ülal pidama arvutivõrku ega omama servereid. Serverit saab osta teenusena,“ tõi Rain Laane esimese näite.

Pilveteenuste puhul võibki rääkida infrastruktuuriteenusest ja tarkvarateenusest. Nende vahele paigutub veel platvormiteenus.

Rain Laane selgitas, et infrastruktuuriteenuse korral loobub klient endale IT-riistvara (peamiselt serverid, serveriruumid) ja muu taristu hankimisest, kasutades selle asemel teenusepakkuja vastavat ressurssi. „See oleks esimene samm, et midagi välja jätta,“ lausus Rain Laane. „Ettevõtte (kooli) enda kätte jäävad operatsioonisüsteemid ja kõik programmid, mida asutusel igapäevaselt vaja läheb.“

Vaade seminarisaali.

Juba suurem samm on, et loobutakse ka tarkvaralitsentside ostmisest ja tarkvara korrashoiuga tegelemisest, kasutades sellekski teenusepakkuja abi. „Tänapäeval me elektrit ise ei tee ja eeldame, et vesi tuleb ka kraanist. Samamoodi võiks tarkvarateenust osta, IT-d ei pea ise tegema,“ tõi ettekandja näiteks. „Pilveteenuse puhul maksame täpselt selle eest, mida tarbime, mitte internetiressursside omamise eest. Kuniks ESFist tulevad vahendid toetavad investeeringuid, on muidugi suur kiusatus, et ostame serveri. Omamine on aga lõppkokkuvõttes kallim.“

Pilveteenus pole siiski pilvitu. Üks on majanduslik pool, teine – turvalisus. „Me sõltume andmesideühendusest. Pilvemaailmas on see, et kui on side, siis sa saad andmed pilvest kätte, kui ei ole, ei saa,“ lausus Rain Laane. Ta toonitas, et riskid tuleb enne läbi mõelda, eriti ettevõtetel, kelle jaoks on oluline andmete kättesaadavus ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas (näiteks päästeteenistus). Kool võiks hinnata, kui suur risk see oleks, kui õpilased näiteks ei näe kaks päeva e-koolist oma hindeid.

Skype klassiruumis

Üks toredamaid ettekandeid oli Paul Vahuri „Skype õppetöös“, mis samuti pilvetehnoloogiaga seotud. Paul Vahur aitab igapäevaselt Skype´is sisekommunikatsiooni arendada. Õpetajatele-koolijuhtidele tutvustas ta programmi „Skype in the classroom“ (https://education.skype.com/)

Klassiruumis on oluline, et Skype võimaldab tasuta videokõnesid teha. Selleks on vaja Skype´i kontot, seadet, millega internetti minna, veebikaamerat ja mikrofoni (kui neid arvutis pole). Ei pea soetama kalleid seadmeid, kuid näiteks veebikaamera puhul tuleks jälgida, kui suurt osa klassist videopilt suudab hõlmata.

„Skype in the classroom“ on tasuta ülemaailmne programm, mis võimaldab õpetajatel ja klassidel suhelda, kutsuda külalisesinejaid oma klassi rääkima ilma et nad kohale tuleksid. „See on omamoodi sotsiaalvõrgustik, mida kasutavad 65 700 õpetajat üle maailma. Koostööd tehtud 3000 õppetunni-loengu osas, loengud on 66 keeles. Programmi kasutajaid on 264 riigis,“ rääkis Paul Vahur.

Eesti koolides praegu veel selle programmi kasutajaid palju ei ole, aga tehniliselt oleks täiesti võimalik helistada geograafiatunni raames kuskile Aafrika kooli klassiruumi ja uurida, kuidas seal elatakse. Muidugi, ajavahet tuleb arvestada.

Teiste teemadena käsitleti seminaril veel HITSA pilvelahendusi koolidele, Google teenuste kasutamise kogemust, IT-korraldust ja pilvetehnoloogiat konkreetsete koolide näitel jm. Tutvu kõikide ettekannete materjalidega siin.

Samal teemal:

• Skype klassiruum - globaalne koostöövõimalus
• Üks ühele õpe - haridussüsteemi tulevik?
• 100 Veeb 2,0 vahendit, mida iga õpetaja võiks teada

Fotod: Madli Leikop.