18-aastane Gregor Randla teab täpselt, mis tunne on võistlusel ülinapilt teiseks jääda. „Aga mul on Frida üle hea meel, lõppude lõpuks me ei võistelnud üksteise vastu, vaid võistlesime iseendaga,“ meenutas ta Rakett 69 lõppenud hooaega, kus esikoha sai Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Frida Laigu.
Selle kohta, miks võit nii napilt saamata jäi, ütles Gregor, et iseenda väikese rumaluse pärast: „Üks ülekandemehhanismi nöör oli kas välja veninud või pingutamata jäänud.“ (Saate finalistidel oli aega üks ööpäev, et ehitada ülimat täpsust nõudev Rube Goldbergi masin.)
Miina Härma Gümnaasiumi nüüdseks vilistlane Gregor Randla sõnas, et kogu saade oli väärt kogemus, kust üksikasju on raske välja tuua: „Kogemus ise oli see, mis mind edasi arendas. Õppisin, et ei tohi närvi minna, asjatult rapsima hakata, tuleb rahulikuks jääda.“
Ehkki Rakett 69-s saavutatud teine koht avanuks nii mõnegi kõrgkooli uksed, ei läinud Gregor sügisest edasi õppima, vaid otsustas kõigepealt läbida teenistuse Kaitseväes. „Eks pärast vaatab, mis kõrgkool valida. Tahan minna tehnika- või insenerieriala õppima, mis ei oleks kontoris istumine, vaid aktiivne praktiline töö. Mulle istuvad praktilised tööd rohkem,“ ütles Gregor.
Rakett 69 eripreemiana pälvisid Frida ja Gregor HITSA, Skype Eesti ja IT Akadeemia poolt välja pandud nädalase õppereisi USAsse Microsofti peakontorisse Seattle´i lähistel Redmondis. Reis toimus augustis.
„Ausalt öeldes ma ei teadnud küll, et Microsofti peakontor on Ameerikas, ma polnud eraldi selle kohta uurinud. Ameerikas ei olnud varem käinud ka,“ ütles Gregor. „See oli üks minu elu parimaid reise. Esimene mulje Ameerikast – kõik oli nagu filmis. Tagantjärele mõtlen, et olin nagu väike laps, iga asja peale üllatusin. Ameerika filmidest ju näed, kuidas seal elu on, aga kui kõike oma silmaga näed, siis minu jaoks oli see võimas kogemus. Kasvõi tänavate paigutus, hiigelsuured majad, suured Ameerika autod – kõik need pisiasjad lõid kokku Ameerika-tunde.“
Microsofti peakorter on linnak, kus töötajaid 30 000 ringis ja majad on nummerdatud. On kontorid, on poed, pargid, puhkealad, on külastuskeskus, on oma väikebussid. Mida teile näidati?
Iga päev käisime erinevates kohtades, kus meiega tegeles juhendaja-vastuvõtja. Näiteks käisime Wordi hoones ja Exeli hoones, vaatasime, kuidas seal töötatakse. Meile anti üldine ülevaade, missugused on töötingimused, puhkuse- ja õppimisvõimalused. Ja võisime ise küsida. Näiteks Wordis nad rääkisid, et enam ei lasta igal aastal uut tekstitöötlusprogrammi versiooni välja, vaid tehakse uuendusi. Nägime, kuidas tegeleti vigade parandusega selles mõttes, et Wordi tegijad ei oleks unes ka selle peale tulnud, kuidas inimesed võivad üht või teist Wordi funktsiooni kasutama hakata. Kasutajad mõtlevad välja x asju, mida arendajad ei ole algselt mitte mõelnudki. Siis tekib tarkvaras viga, ja nad peavad vea ära parandama.
Samas väga palju nad ei tohtinud meile rääkida. Minu küsimus oli, et kuhupoole saab Word ja Office veel areneda. Vastus kõlas, et võimalusi on palju.
Visuaalselt olid kõik kontorid väga erinevad. Näiteks Skype´i kontorid on interaktiivsed, suured, seal oli väga vaba õhkkond. Office´i kontoris olid kinnisemad boksid, kus inimesed tegid omaette oma tööd. Puhkevõimalused on igal pool suurepärased.
Neil käib palju praktikante, Microsoftile meeldib praktikante võtta. Praktikantidele meeldib seal ka olla, sest võimalusi on palju, tegu võib olla ju tulevase töökohaga. Mina ennast praktikandiks ei pakkunud, ma ei ole nii tugev programmeerimises, ma ei oskaks seal eriti midagi teha.
Meie inglise keele oskust kiideti, küsiti, kas me oleme Inglismaal elanud, et nii hästi keelt oskame. Keeleoskusega probleeme ei olnud.
Kas kaugelt vaadates tundus ikka ka, et Eesti on IT-riik?
Ega hullu vahet ei tundnud. Ameerikas ei toiminud kiibi-süsteem. Meie kasutame kiibiga kaarte, nemad kasutavad magnetriba. Kui rääkisin Eesti ID-kaardist, et saame hääletada ja makse maksta ID-kaardiga, et see on mõne kliki küsimus, oli see nende jaoks uskumatu. Aga ega selle nädalaga väga aru ei saanud, et Eesti ja Ameerika IT-arengul suur vahe oleks.
Aga nii palju see reis sinu mõtteid ei muutnud, et plaaniksid minna IT-d õppima?
Kindlasti on infotehnoloogias ka praktilisemat poolt. Kahjuks minu loomuses ei ole seda, et istuks paar päeva järjest arvuti taga. Ma tahan asjadele käed külge panna. Ja öeldakse ju, et tee ikkagi seda, mida ise soovid teha, mitte ära tee asju raha pärast. Aga ma ei saa ka kindlalt öelda, et ma mitte kunagi ei hakka infotehnoloogiaga tegelema.
Mis on see kõige olulisem teadmine või õppetund, mille Ameerikast kaasa võtsid?
Kindlasti ei tasu endal teed ära lõigata asjadega, mille puhul sa arvad, et sellega ma tulevikus küll ei tegele. Alati hoia oma valikud avatud. Erinevad tutvused erinevates valdkondades toovad sulle igati kasu.
Fotod: erakogu ja ekraanitõmmis. Ameerikas nähtust valmis noortel ka video.
Samal teemal: