Mis oli see esimene mõte, kui 5. oktoobril Tartus Vanemuise lavalt teie nimi välja hüüti? Ja kas positiivset emotsiooni jätkub ikka kauemaks, see annab energiat?

Ma ei teadnud kaua aega sedagi, et minu kandidatuur on esitatud. Ühel ajahetkel küsiti minult pilti ja anti teada, et olen pääsenud kolme nominendi hulka. See oli minu esimene üllatus. Siis saabus kutse üritusele ja mõned päevad enne üritust teade, et peaksin natuke varem kohale minema. Eks siis hakkasid mõtted uut kuju võtma.

Tegelikult aga ei teadnud kuni väljakuulutamiseni, kes nominentidest tunnustuse saab, seega üllatusin saalis teist korda, et see mina olin. Loomulikult ei saa salata – üllatus oli meeldiv!

Lavale minnes oli põhiline mõte see, et nendel ebaühtlastel astmetel ei komistaks. Laval kulges kõik kuidagi loomulikult. Eks olin ka mõne sõna enne mõelnud, mida võiks öelda. Tahtsin eelkõige, et minu head kolleegid saaksid tänatud, sest ilma nendeta poleks seda tunnustust tulnud.

Kõige suuremad emotsioonid vallandusid tegelikult alles esmapäeval koolimajas, kui sattusin keset õnnitluste tulva ja kolleegid olid jõudnud ette valmistada tõelise üllatustordi. Sündmusest on nüüd juba aega möödas, aga ikka on tuba lilli täis ja õnnitlusi laekub siiamaani. Loomulikult on see rõõm sulaselge energiaallikas ja paneb mõtted tööle, kuidas edaspidi seda tunnustust õigustada. Tunnen, et nüüd oodatakse minult veel rohkem!

Kuidas iseloomustaksite Pärnumaa kutsehariduskeskust täna, sügisel 2013?

Pärnumaa kutsehariduskeskus on täna kaasaegse õppekeskkonnaga väga laia erialavalikuga kool. Mul on südamest hea meel, et vaatamata regioonis toimunud suurele põhikoolilõpetajate arvu langusele oleme suutnud hoida õppijate arvu ühtlasel tasemel, kaasates õppima erinevaid vanusegruppe.

Oleme püüdnud regiooni vajadustest lähtuvalt tuua sisse uusi valdkondi. Nii on viimastel aastatel lisandunud metallitöö, elektroonika ja spa-teenindus. Olen väga tänulik meie piirkonna tööandjatele usina koostöö eest.

Viimaste aastatega on valmis saanud kogu meie planeeritud ehituste osa ja täna keskendume eelkõige sisule. Järjest olulisem on õpetaja roll kutsehariduses. Täna õpime rohkem iseennast hindama, oma tegevust analüüsima ja tore on tõdeda, et võrdluses teiste kutsekoolidega oleme päris mitmes valdkonnas arvestatavad tegijad.

Mis on koolijuhi töös teie arvates kõige raskem, kõige keerulisem? Hariduspoliitilised tõmbetuuled?

Koolijuhi töö on väga mitmekesine. Pole kahte sarnast päeva ega sarnast aastat. Järjest keerulisem on olla kursis kõikide sündmuste ja muutustega nii riigi tasandil kui ka oma koolis, arvestades asutuse suurt töömahtu. Tean, et igaüks minu 173 töötajast tahaks tähelepanu ja mõistmist, ise tahaksin tunda kõiki oma 1390 õppijat. Püüan iga päev anda oma parima ja minu jaoks on tähtis olla alati kättesaadav ja operatiivne. Eelistan olla eestvedaja ja hindan kõrgelt oma keskastme juhtide professionaalsust. Tänu hästi kokku töötanud meeskonnale on tekkinud vastastikune usaldus ja kujunenud ühised väärtushinnangud.

Hariduspoliitilised tõmbetuuled on alati olnud ja jäävad, oluline on olla ja jääda selle juures ise mõistlikuks, lasta inimestel rahulikult oma tööd teha ja ära oodata otsuste tegemiseks õige aeg. Kuumalt ei saa ühtegi suppi süüa.

Riina Müürsepp.

Vaadates Pärnu kutsehariduskeskuse mitmekülgset õppekava ja laia sihtrühma (põhikooli lõpetajast tasuta täiendkoolitusteni), siis – kust saab kutseharidus kvalifitseeritud, oma eriala hästi tundvaid ja õpetada oskavaid õpetajaid ja praktikajuhte? Kas see on probleem?

Pärnumaa kutsehariduskeskuses on momendil töös 37 õppekava 18 valdkonnas. Meie õpetajate töökohad on 100% täidetud. Viimastel aastatel on heameel nentida, et meile tahetakse tööle tulla ja valdavalt on vabadele kohtadele konkursid. Üheks põhjuseks on kindlasti kooli hea maine Pärnumaal ja hea töökeskkond. Väga spetsiifilistele õppeainetele on õpetaja leidmisel ka probleeme, aga õnneks on meie õpetajad altid koolituma ja elukestev õpe selle parimas tähenduses on õpetajatele omane.

Kõige raskem töömaailmast tulnud õpetajatele on esialgu kohanemine koolitöö eripäraga ja õppekava kui terviku tajumine. Kutseõpetajat otsime eelkõige vastava valdkonna ettevõtetest või ka oma varem vastava eriala lõpetanute hulgast. Praktikajuhendajate ettevalmistusse panustame ka ise päris palju korraldades vastavaid koolitusi.

Kas ja kuidas on digiajastu jõudnud kutseharidusse? Sai küpseb ikka ahjus või valmib seegi digitaalselt?

Kutsehariduses on digiajastu täielikult kohal. Kõik meie dokumendid ja info on elektrooniliselt kättesaadav, igal töötajal on oma tööarvuti, õppijatele liigub kogu info läbi elektrooniliste kanalite. Meie koolile kuulub vastavas valdkonnas Süsteemsuse eripreemia ja meil töötab vabariigi parim haridustehnoloog. Samas tehakse ikka praktilisi töid tavapäraselt, saiad küpsevad ahjus, toidud valmivad pliidil, ehitus käib ehitusmaterjalidega jne, aga tööjuhendid, õppematerjalid võivad olla elektroonilised.

Tänapäeva õpetaja jaoks on e-õppe materjal muutunud käepäraseks, eriti kui arvestada kutseõppes õpikute vähesust. Ka tänane õppija on muutunud. Tema jaoks võib ka teksti lugemine arvutist olla jõukohasem kui raamatust, samuti liiguvad näpud nutitelefonil kiiremini kui pliiats paberil. Sellega tuleb kohaneda ka õpetajal. Maailm on avanenud mõõtmatult rohkem kui mõni aeg tagasi. Hea õpetaja pöörab selle enda kasuks. Mulle tundub, et kutsehariduses on õpetaja täna hoopis rohkem digiajastus kui üldhariduses.

Koolielu küsimustele vastas Aasta õppeasutuse juht 2013, Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp. Fotod erakogust ja Koolielu arhiivist. 

Samal teemal:

• Valmis ülevaade kutse- ja kõrghariduse lõpetanute edukusest tööturul
• Aasta kutseõpetaja: nii suurt au ei oodanud
• Elulähedane kutseõppeasutuse seadus