
Ebahuvitavat fotot ei ole olemas. Iga foto sisaldab informatsiooni, isegi kui pildistate võõras riigis mobiiliga üles oma hotelli sildi, et vajadusel hiljem teed küsida. Aga mis on ülepildistamine ja millal seda kasutada?
Selle kohta sai infot koolivaheajal toimunud konverentsil „Kooli uus õppetava“, mille traditsiooniliselt korraldasid koolivaheajal, 23. oktoobril Tallinna Haridusamet, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskus, eKool ja Tallinna Reaalkool. Töötuba „Üllatav ja hariv ülepildistamine“ viis läbi veebikeskkonna http:/
http:/
Vahur Puik töötoas teooriaosas selgitusi jagamas.
Muuseumide, raamatukogude ja arhiivide kogudes digiteeritakse pidevalt vanu fotosid, mida saab uues kontekstis kasutada nii faktilis-dokumentaalse illustratsioonina kui emotsionaalse ja esteetilise elamuse allikana. Kuid sageli ei ole teada, kus ikkagi ajalooline foto tehtud on, mis paigaga on tegu. Veel vähem on võimalusi maakaardilt kiirelt leida ja uurida mõnest konkreetsest huvipakkuvast piirkonnast pärinevaid ajaloolisi jäädvustusi. Ajapaik pakub kasutajate kaasabil seda võimalust, täpsemalt küll – arendab seda võimalust. Vastavat rakendust kasutades saab lisada ka paiga tänapäevase foto, st teha ülepildistamist.
Töötoas" Üllatav ja hariv ülepildistamine" osalejad.
Kõige lihtsamalt öeldes on ülepildistamine võte täpselt samast kohast täpselt samas vaates ja sama nurga alt, mis on ajaloolisel pildil, olgu siis tegu 10, 20 või 100 aastat tagasi tehtud fotoga. Ülepildistamine aitab nähtavaks teha, kuidas aeg on muutnud meie elukeskkonda.
Vanu fotosid võib leida ennekõike enda kodusest arhiivist: maakodu vanaisa-vanaema aegu ja nüüd, kodutänav aasta tagasi ja praegu; laste mänguplats kohal, kus kümme aastat tagasi oli tühermaa.
Palju pilte leiab rahvusarhiivi fotode andmebaasist Fotis: http:/
Samuti Eesti muuseumide veebivärav http:/
On ka veebilehed http:/
Rahvusvahelise refotolehena üks link: http:/
Digivahendid võimaldavad ülepildistamist kasutada ka koolitunnis. Ajalugu, kultuurilugu, kunstiajalugu, geograafia, miks mitte ka kirjanduse saab nii muuta sõna otseses mõttes silmaga nähtavaks. Või pildistada loodusõpetuses üht ja sama puud erinevatel aastaaegadel - seegi on ülepildistamine. Ülepildistamine õpetab keskkonnavaatlemise oskust, võimaldab võrrelda, arendab koha- ja ajalootunnetust, õpetab maakaarti lugema. Ja on kindlasti loominguline ja mänguline.
Ülepildisatmine praktikas: sihtmärk on üks nurk reaalkooli hoonest.
Töötoas osalenud proovisid ülepildistamist samas reaalkooli lähedal. Kodus tuli natuke eeltööd ka teha: kes ei saanud kasutada Ajapaiga android-rakendust, pidid ajaloolisi fotosid salvestama oma digikaamera mälukaardile või nutiseadmesse, et oleks võimalik vanu fotosid enne ülepildistamist sirvida. Ja mõistmaks, kui suured võivad olla ajamuutused, piisas sellestki, kui osalejad pildistasid üle reaalkooli ühe nurga ja võrdlesid seda aastakümnetetaguse fotoga.
Seda koolihoone nurka fotodel võrreldigi.
Vaade konverenstisaali.
Fotod: Madli Leikop.
Samal teemal:



