Mis on õpetajal ja näitlejal ühist?
Avaldaja:Merje Pors15. November 2013
HITSA Innovatsioonikeskuse sügiskonverentsil „Tuleviku kool“ võrdlesid näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Tross – tuntud ka kui klounid Piip ja Tuut – inspireerivalt õpetajat ja näitlejat. Mis on neis sarnast?
„Kui me publikuna lähme saali, siis tahame sealt saada uut kogemust. Elamust, mis toidaks ja värskendaks meid, annaks meile uut indu ja usku endasse ning tulevikku. Julgen väita, et seda tahavad saada ka õpilased koolis,“ alustas Toomas Tross. Tema sõnul võib õpetaja ametit võtta kui üht rolli. Nagu õpetaja peab endast kõik andma, et teave jõuaks õpilaseni, peab näitleja endast kõik andma, et teave jõuaks publikuni. „Sõna on ka koolis ainult vahend mõtte edastamiseks. Vahendeid, mida kasutatakse teatris, võiks kasutada ka koolis.“
Näitleja läheb teatrimajja tööle üldiselt kella 11ks. Tal on olnud piisavalt aega teksti õppimiseks, näidendi lavale panekul on talle abiks lavastaja. Üldjuhul kestab ühe näidendi lavale toomine kaks kuud. Näitlejale tehakse grimm, et ta saaks oma mõtet veel mõjusamalt edasi anda. Samuti on näitlejal seljas kostüüm, mis aitab rolli sisse elada, ning laval toetab teda valgus. Ja ärgem unustagem - näitleja on õppinud neli aastat seda, kuidas laval mõjuda.
„Võtame nüüd vastukaaluks õpetaja. Tema päev algab märgatavalt varem – oled ise oma lapsed kooli ja lasteaeda viinud, oma riided triikinud ja tuled majja, kus sa täpselt ei tea, mis sind ees ootab. Õpetaja on ise pidanud välja mõtlema, kuidas edastada teema. Kuidas teha teema nii söödavaks, et lapsed jaksavad teda 45 minutit vaadata?“ rääkis Haide Männamäe. „Mis on viga näitlejal? Meil on kõik tingimused ette täidetud. Publik on ette maksnud, et üldse teatrisse tulla. Osa lapsi samas ei leiagi, et neil on vaja koolis käia,“ jätkas ta.
Toomas Tross kutsus kõik kuulajad saalis endaga kaasa fantaseerima sellest, kuidas toimuks koolis kõik siis, kui õpetajal oleksid samad vahendid, mis näitlejal. „Ühel päeval, kui heliseb koolikell, läheb klassis hämaraks enne kui õpetaja tuleb. Ukse juurde tuleb prožektorivalgus. Muusika mängib ja õpetaja siseneb klassi ette, prožektorivalguse all hakkab ta edasi andma oma teadmist.“ Selline rutiini murdmine õpetaja päevas ajas kuulajad muhelema.
Toomas Tross ja Haide Männamäe kuulajate ees.
Tunnetuslik tasand
Toomas Tross sõnas, et lapsel puudub minevik ja tulevik, ta elab hetkes. „Laps võtab vastu 90 protsenti sellest, mida ta näeb ja kogeb ning 10 protsenti sellest, mida ta kuuleb. Selle valguses on loenguvormis teadmise edasi andmine ainult 10 protsenti väärt.“ Nii on kõige olulisem enda peal kogemine – see jääb meelde ja sellest õpitakse. Teatris toimub publikuga energiavahetus ning koolis võiks samuti vastuvõtmine ja andmine toimuda ka tunnetuslikul tasandil.
„See, kes esineb lapse ees, peab olema ka hea inimene. Õpetaja peab ka olema üks ütlemata hea inimene. Siis toimib lisaks verbaalsele mõttevahetusele ka teine, tunnetuslik tasand,“ lõpetas Toomas Tross.
Kuidas soodustada õpetaja loovust?
Konguta kooli direktor Liina Tamm jagas enda kogemusest näpunäiteid, kuidas soodustada õpetaja loovust. Esimesena tõi ta välja usalduse õpetaja vastu. "Raamat ja õpik on vajalik neile õpetajatele, kes ei julge veel kastist välja tulla. Ma mitte kunagi ei pahanda, kui nad teevad ettenähtud tunni ajal midagi muud." Nii on traditsioonilise ainetunni asemel läbi viidud tunde, kus näiteks lapsevanemad räägivad doonorlusest, Kreekast vms põnevast, mille läbi õpitakse lõimitult erinevaid aineid.
Õpetaja loovuse soodustamiseks on oluline neid ka koolitada. "Mulle meeldib ise õppida. Käin Koolielu e-koolitused kõik ise läbi ja siis ma saan soovitada," rääkis Tamm. Samuti teeb koolitöö põnevamaks see, kui üks õpetaja õpetab teisi. Nii teevad Konguta kooli õpetajad puutööõpetaja eestvedamisel sel aastal koos jõulukingitusi. Ja loomulikult on vaja häid kogemusi omavahel jagada ning innukaid õpetajaid tunnustada. Vahva näitena tõi Liina Tamm välja selle, et kui õpetajad konverentsil käivad, siis ikka mitmekesi korraga - nii saab pärast kuuldut arutada ja üheskoos uute algatustega välja tulla.
Liina Tamm.
Tekst: Merje Pors. Fotod: Egle Kampus.
7.-8. novembril toimunud HITSA Innovatsioonikeskuse konverentsil „Tuleviku kool“ arutlesid haridusvaldkonna eksperdid, koolijuhid ja õpetajad, milliseid võimalusi peaks pakkuma 21. sajandi haridus.
Samal teemal:
