E-õppe lektor Päivi Aarreniemi-Jokipelto tegeleb Haaga-Helia rakenduskõrgkoolis kutseõpetajate koolitusega ning vastutab õpetajate e-õppe eest. E-õppe kursustega on Haaga-Helias tegeletud viimased seitse aastat. Tema ettekande teema HITSA Innovatsioonikeskuse „Võrgustik võrgutab“ sarja seminaril „A-B, hakka pähe!“ oli „Kutseõpetajate e-täienduskoolitus Soomes“.

Muutused 2020–2030
Aarreniemi-Jokipelto sõnul on aastatel 2020–2030 neli valdkonda, kus toimuvad suurimad muutused: õpetajate ja õppurite hindamine, õppe suurem seotud tööga, õppe muutumine personaliseerituks ja tehnoloogia areng, tehnoloogia kasutamine õppetöös.

„Õpetajad on tulevikus rohkem mentorid, vähem loengupidajad. Kasvab e-õppe osa, inimesed saavad e-õppe kaudu õppida maailma erinevates õppeasutustes. Tasemeõppe asemele tuleb rohkem mitteametlikku õppimist. Tehnoloogias kasutatakse enam vabavara, rohkem on saadaval tasuta e-koolitusi. Koolist kandub õppimine kodudesse ja töökohtadesse. Välja saab tuua kolm märksõna: personaliseerimine, koostöö ja mitteametlik õpe,“ kõneles Päivi Aarreniemi-Jokipelto õppimisest 21. sajandil.

Ulmeline tulevikutehnoloogia
Personaliseerimine tähendab kooliõppe puhul rohkem e-õppe arengumappe, enesehindamist, veebipõhiste ressursside kasutamist, kutsealaselt – rohkem veebipõhist õpet. Koostegutsemine kutsealase enesetäiendamise kontekstis tähendab samuti rohkem veebipõhist õpet ja kolleegidega konsulteerimist: siin võib näideteks tuua õpetajate võrgustikud ja avatud õppevara.

Päivi Aarreniemi-Jokipelto sõnul kasutatakse ka nende kooli õppetöös levinud ja teada-tuntud tehnoloogiavõimalusi, nagu Moodle´i keskkond või sotsiaalmeedia kanalid, viimastel aastatel nutitelefone ja tahvelarvuteid. Aga tulemas on uued asjad, kasvõi Google´i virtuaalsed prillid, mis sarnanevad nutitelefoniga: paned prillid ette ja saad vastu võtta e-posti, või annad prillidele korralduse midagi filmida-pildistada. Prillid on juba olemas, rakendusi töötatakse välja, ja ilmselt leiavad virtuaalprillid kunagi laialdast kasutust ka õppetöös. „See on rikastatud reaalus, virtuaalse ja reaalse keskkonna ühendamine,“ rääkis Päivi Aarreniemi-Jokipelto.

E-õppe lektor Päivi Aarreniemi-Jokipelto tegeleb Haaga-Helia rakenduskõrgkoolis kutseõpetajate koolitusega ning vastutab õpetajate e-õppe eest. Foto: Triin Pajur.

Y-põlvkond on pidevalt veebis

Missugused on tuleviku õppurid, tegelikult juba praegused õppurid? „Käibel on termin Y-põlvkond, kes on sündinud 1980. – 1990. aastatel. Need noored on juba täna õppurid. Kui vaatame X-põlvkonda (sündinud 1960. aastatel), siis x-id on paljuski y-te õppejõud. X-põlvkond tahab klassis õppida, Y-põlvkond õpib kus iganes ja millal iganes. Eelmine põlvkond eelistas lauaarvutit, praegune – nutitelefoni ja tahvelarvutit, kuhu kaevutakse bussis või rongis sõites. X-põlvkonnale on tähtis privaatsus, Y on valmis sotsiaalvõrgustikes jagama kõike. X eelistab õppimise kontekstis formaalõpet, Y on kogu aeg mingis veebikeskkonnas, saab ja edastab pidevalt uut infot, uusi teadmisi,“ loetles ettekandja erinevusi.

21. sajandi õppija on küll praktilise suunitlusega, kuid tegeleb seitsme asjaga samaaegselt (multitasking). Tema jaoks on tähtis on tegutseda teistega koos, kasutada alternatiive ja arvukalt multimeedia vahendeid tulemuste saavutamiseks. „Kõik see paneb proovile ka õpetaja. Lahenduseks on samm-sammuline lähenemine. Alustada tuleb väikestest asjades, kui on e-õppes juba kogemust, võib katsetada ka keerulisemaid keskkondi-vahendeid. Õpetajad võiksid toetuda võrgustikutööle, koos on võimalik rohkem ära teha,“ sõnas Päivi Aarreniemi-Jokipelto.

E-kursused Soomes

Ta tutvustas ka õpetajate e-õppe programmi Haaga-Helia rakenduskõrgkoolis. Alustati 2007, üks kursus kestab ühe aasta, katsetatakse e-õppe erinevate vormidega ja ühel kursusel on keskmiselt kolm-neli õpetajat. Tänavu on nii täienduskoolitust saanud 70 õpetajat. Keskkonnad, mida e-õppeks kasutatakse, on traditsioonilised: Moodle, Google+, Skype, Google Sites. Tagasiside andmiseks kasutatakse palju audiot ja videot, mitte lihtsalt teksti. Kui õppuritel on meeskonnatöö, saavad nad ise valida, mis keskkonnas tegutsevad. Kaks korda aastas on kontaktpäevad, kus kohtutakse silmast-silma ja harjutatakse tehniliste vahendite, viimati näiteks iPadide kasutamist.

Õpetajad on motiveeritud

Õpetajate motiveerimisega pole seni probleemi olnud. Kuna kõik programmis osalejad on valinud e-kursuse vabatahtlikult, enda huvist lähtudes, siis see ongi parim motivaator. Lisaks vajavad õpetajad neid oskusi. Muidugi nõuab see lisatööd, et kõiki tehnilisi vahendeid kasutama õppida, aga plusse on õppimise juures rohkem kui miinuseid. „Inimesed, kes valivad e-kursuse, arvavad, et see on kerge, aga nad eksivad. E-kursusel on vaja palju iseseisvat tööd teha. Kui ei ole iseseisvaks lisatööks valmis, ei läbi ka koolitust. Aga nad näevad, et igapäevatöös on uusi teadmisi vaja, ja see on parim motivaator,“ rääkis Päivi Aarreniemi-Jokipelto.

"Võrgustik võrgutab" seminaril osalejad. Foto: Triin Pajur.

HITSA Innovatsioonikeskuse „Võrgustik võrgutab“ sarja seminari „A-B, hakka pähe!“ keskne teema on õpetajate ja õppejõudude enesetäiendamine ning koolitused. Tänavu lõpevad mitmed õpetajate IKT-alast täienduskoolitust toetanud Euroopa Liidu programmid (Õppiv Tiiger, VANKeR), mille raames on arendatud õpetajate ja õppejõudude IKT-alast koolitusprogrammi. Seminaril räägitaksegi, millised muutused ootavad ees õpetajate ja õppejõudude tehnoloogia-alast täienduskoolitust, jagatakse ideid, kuidas toetada õpetaja professionaalset arengut ning tutvustatakse alternatiivseid täienduskoolitamise võimalusi.

Samal teemal:

• Pilveteenuse kasutuselevõtt eeldab riskide analüüsi