
kutseharidus, moodul, Saar Poll, MISA, eestikeelne õpe... +kutseharidus, moodul, Saar Poll, MISA, eestikeelne õpe... +kutseharidus, moodul, Saar Poll, MISA, eestikeelne õpe -
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellitud uuringust „Eestikeelse õppe rakendamine kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades“ selgus, et huvi eesti keele õppimise vastu on olemas, tegudeni jõutakse raskustega.
Teema on aktuaalne, sest tänavu 1. septembrist jõustunud uus kutseõppeasutuse seadus sätestab kutsekeskhariduses õppekeelena eesti keele, üleminek algab järgmisest õppeaastast ning aastaks 2020 peavad kutseõppeasutuste vene õppekeelega rühmades 60% õppekavadest olema eestikeelsed. Ehk siis eesti keeles õpetatavad ja õpitavad. Samas ei saa midagi täpselt ette öelda ega määrata, kuna õpetatavad erialad, moodulid, rõhuasetused, piirkonna ja kooli vajadused-võimalused on nii erinevad.
Praegu on meie kutsehariduses 6130 vene keeles õppijat, kutsekeskhariduses neist üle poole. Kaheksas kutseõppeasutuses saab õppida nii eesti kui vene keeles, Sillamäe kutsekoolis toimub õpe ainult vene keeles. Ida-Virumaal on kutseõppes ülekaalus vene keel, Tartu ja Pärnu on üle läinud ainult eestikeelsele kutseõppele. „Kutsehariduses on üleminek eestikeelsele õppele teistsugune kui üldhariduses. Ainus, mida riik ette kirjutada saab, on see, et karjääriplaneerimise ja ettevõtluse aluste moodulit tuleb 2014/15. õppeaastast õpetada eesti keeles,“ selgitas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Rita Siilivask.
Uuringut „Eestikeelse õppe rakendamine kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades“ tutvustas OÜ Saar ja Poll sotsioloog Eve Telpt. Uuriti, millistes õppekavarühmades ja millistel eeldustel on eestikeelse õppe rakendamine lähiajal reaalne ning missugused on sihtrühmade hoiakud.
Uuringut tutvustab sotsioloog Eve Telpt.
Küsitlus viidi septembrist oktoobrini läbi 11 kutseõppeasutuses ja kolmes sihtrühmas: vene õppekeelega rühmade õppurid (v.a esimene kursus); nendega töötavad kutseõpetajad, üldharidusainete õpetajad, üldoskuste moodulite õpetajad ning koolijuhid.
Eesti keele õpe kutseõppeasutustes
Vene õppekeelega rühmade õppurid on eesti keele õppega praegu üldiselt rahul. 43% õppuritest on arvamusel, et nende eesti keele oskus on pärast kutseõppeasutusse õppima asumist paremaks muutunud. Umbes 3/5 koolijuhtidest märkisid, et nende õppeasutus on sel õppeaastal suurendanud eesti keele tundide arvu võrreldes ettenähtud nelja õppenädalaga.
Eesti keele õpetamisel on kõige levinumad lugemis-, kuulamis- ja tõlkimisülesanded, rühmatööd ja rollimängud ning grammatikaharjutused. Õpilaste arvates tuleks rohkem kasutada veebipõhist õpet, õppefilme ja -videoid, erikeelsete kultuuriürituste külastamist, ühisüritusi eesti eakaaslastega.
Eesti keele kasutamine kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmade töös
Küsimuse puhul, millises mahus õpetatakse teie õppeasutuses vene õppekeelega rühmades üldharidusaineid eesti keeles, oli valdav vastus, et õpe toimub vaid vene keeles. Üksnes kehalise kasvatuse, muusika ja kunsti puhul toimub õpe vähesel määral ka eesti keeles.
Koolijuhid hindasid erialade kaupa, millises mahus õpetatakse nende koolis erialamooduleid eesti keeles, seda ikka vene õppekeelega rühmades. 70,6% vastasid, et ei õpetata üldse eesti keeles, õpe toimub vaid vene keeles. 21,8% vastasid, et umbes ¼ õppest on eesti keeles. Erialaõppes kasutatakse enim eesti keelt teenindusvaldkonnas, kõige vähem tehnikas, tootmises ja ehituses. Parimad praktikavõimalused eestikeelses keskkonnas on samuti teeninduses (ja Tallinnas), väikseimad on võimalused taas tehnika, tootmise ja ehituse erialadel.
Eestikeelsele õppele üleminek
Uuringust nähtus, et 2/3 koolijuhtidest peab erialamoodulite eesti keeles õpetamist vajalikuks, kuid üldharidusainete puhul on sama meelt ainult pooled. Enam kui kolmandik õpetajatest arvab, et aineid ja mooduleid oleks vaja õpetada eesti keeles. Uuringus osalenud Tallinna õpetajad pooldasid eesti keeles õpetamist rohkem kui Ida-Virumaa kolleegid.
Küsitletud õpetajate hinnangul oleks vene õppekeelega rühmadele eestikeelse õppe läbi viimiseks vaja arendada eestikeelset kutsekeelt ja terminoloogiat, korraldada eesti keele õpet vene õppekeelega õpilaste keeleoskuse parandamiseks, hankida õppeasutusse erinevaid eestikeelseid õppe- ja abimaterjale, varustada raamatukogusid eestikeelse kirjandusega, viia läbi kakskeelse õppega seotud täienduskoolitusi ning tagada eestikeelse õppe rakendamist toetav keskkond nii riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil kui ka õppeasutuse siseselt.
Veel tuli uuringust välja, et nende õpilaste keeleoskus, kes lähevad kutseõppeasutusse pärast põhikooli, on madal, ning rohkem tuleks tähelepanu pöörata eesti keele õpetamisele vene õppekeelega üldhariduskoolis. „Vajaka ei ole niivõrd õpikuid, kui napib kaasaegseid õppemeetodeid. See viitab üldisele õppekvaliteedi parandamise vajadusele,“ tegi omapoolse kokkuvõtte HTMi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Rita Siilivask.
Uuring viidi läbi ESFi programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" tegevuse "Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe" raames.
Samal teemal:



