Tallinna ülikoolis arutlesid eile kuus Eesti hariduselu esindajat ja teadlast selle üle, milliseid järeldusi tuleks teha Eesti PISA-testi tulemustest.
Arutelu juhtinud professor Mati Heidmetsa sõnul tekkis idee n-ö üleöö ja sama kiiresti arutlejate ring ka kokku kutsuti. „Kas ja mida võiksime järeldada PISA-testi tulemustest? Või on nii, et oli huvitav teada saada ja läheme eluga lihtsalt edasi?“ tegi Mati Heidmets sissejuhatuse.
Arutelul osalesid veel Tallinna reaalkooli õpilane Johann Ortin Õun, poliitik Liisa Pakosta, Tallinna ülikooli (TLÜ) emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, TLÜ professor Krista Loogma, TLÜ kasvatusteaduste instituudi doktorant Kristjan Puusild ning haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) nõunik Maie Kitsing.
Üks teema, mis ligi kahetunnisest arutelust läbi käis, oli see, kas võime PISA tulemuste üle põhjusega uhked olla või pole sellest eriti lugu, tulemused nagu tulemused ikka.
Nii head kui halba
HTMi nõunik Maie Kitsing tuletas arutelul osalejatele meelde, et PISA-testi tulemus on hinnag haridussüsteemile, mitte üksikule koolile. Ta tõi veelkord välja meie jaoks positiivsed asjad: Eesti õpilased suudavad lahendada järjest keerukamaid ülesandeid; vene õppekeelega põhikooli tase tõuseb, vahe eesti kooliga väheneb; meil on väikseim nõrkade õpilaste osakaal Euroopas; haridusvõrdsuse kindlustamisel oleme maailma tipus. Muret teeb poiste lugemisoskus: PISA-uuring näitas, et meie 15-aastaste poiste funktsionaalne lugemisoskus on tüdrukute omast oluliselt madalam. Poisid said testis tüdrukutest keskmiselt 44 punkti vähem. Üks õppeaasta on PISA-testis võrdsustatud 39 punktiga ehk samas vanuses poisid oleksid tüdrukutest justkui aasta vähem koolis käinud.
Veel tõi Maie Kitsing uuringu tulemustest välja, et kooli mikrokliima ja õpilaste tulemuste vahel on olulised seosed.
PISA ja globaliseerumine
Kasvatusteadlane ja emeriitprofessor Viive-Riina Ruus sõnas, et nii nagu ühtegi kriisi, ei tohi ka ühtegi võitu lasta raisku minna. „Küsiks, kas PISA näitab kõike? Mis on PISA taga? PISA taga on globaliseerumine; OECD-d, kes testi korraldab, on nimetatud isegi maailma haridusministeeriumiks. Peame endale aru andma, et on väga palju aspekte, mida PISA-test ei näita ega saagi näidata,“ mõtiskles Viive-Riina Ruus.
Viive-Riina Ruus. Foto: Flickr, kasutaja Henrico, litsents CC BY-NC 2.0.
Küsimusele, kas õpilaste seas ka PISA-tulemuste üle arutletakse, vastas Tallinna reaalkooli õpilane Johann Ortin Õun, et mitte eriti. „Aga vaatasime PISA küsimusi ja üritasime ülesandeid lahendada. Kindlasti on Eesti kooliharidus väga hea, aga muuta võiks õpilaste ja õpetajate omavahelisi suhteid, tihti on konflikte.“
Poliitik Liisa Pakosta leidis, et pärast PISA-testi tulemuste selgumist on tahe hariduses kõike järsku muuta justkui maha rahunenud, nüüd tuleks tegelda sellega, mis tõesti on õppimises ja õpetamises probleemsed kohad.
Ema haridustase mõjutab lapse tulemusi
Professor Krista Loogma sõnul on Eesti nende maade hulgas, kus sotsiaalmajanduslikule taustale vaatamata on haridusvõimalused võrdsed. Talle jäi siiski silma kolm aspekti, kuidas Eestis õpilaste sotsiaalmajanduslik taust tulemusi mõjutab. „Matemaatika testitulemusi kõrvutades on väga selgelt näha, et halvema sotsiaalmajandusliku tausta ja parema taustaga laste tulemuste vahe on 64 punkti ehk poolteist õppeaastat. See on minu meelest mõtlemapanev,“ ütles Krista Loogma.
Teise aspektina tõi ta välja vanemate töötuse mõju ja kolmandaks selle, et emade haridustase mõjutab tugevalt tulemusi „Minu meelest on siin see koht, kus võime õnnelikud olla selle üle, et Eesti naiste haridustase on suhteliselt kõrge, kuna see kandub edasi laste õpitulemustesse,“ rääkis Loogma.
Loogma rõhutas, et PISA-tõde on siiski statistiline tõde, mida ei tohiks absolutiseerida.
Kas rõõmustada?
TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi doktorant Kristjan Puusild tõi arutellu intrigeeriva momendi, küsides, kas ikka peaksime PISA tulemuste üle rõõmustama või on see rõõmustamine lihtsalt kehva enesehinnangu upitamine. „Me püüdleme selle poole, et pilt, mille maailme enda ja teiste jaoks, oleks väga-väga hea,“ sõnas Kristjan Puusild. „Tulemustesse tuleb suhtuda täiesti normaalselt, mitte luua arusaama, et see on väga tähtis, kas oleme esimesed või teised.“ Ta arutles, et kui süvitsi minna, siis leiab ilusa fassaadi tagant palju probleeme, millest tuleb samuti rääkida.
Kindlasti rõõmustada!
Professor Mati Heidmets sekundeeris mõttega, et vastupidi, peame just PISA-tulemuste üle uhked olema. „Me ei oska suhtuda positiivselt, läheme ikka külg ees, et jah, no vist on küll head tulemused… Soomlased on teinud PISA tulemustest oma kaubamärgi. Sümboolset kapitali tuleb osata ära kasutada,“ sõnas Mati Heidmets.
Maie Kitsing rõhutas, et mõelda tuleb sellele, mis on Eestile praegu PISA-tulemustes edu taganud. PISA annab analüüsiks ja järelduste tegemiseks palju võimalusi.
Mati Heidmets. Foto: Flickr, kasutaja Baltic Development Forum, litsents CC BY 2.0.
Õnnelik või rahul?
PISA testis osalenud ligi 5900-st Eesti õpilasest ütles 75 protsenti, et on kooliga rahul, neist omakorda 66 protsenti kinnitas, et on koolis õnnelikud. Professor Mati Heidmets käis välja mõtte, et õnnelikkus ei ole PISA-uuringu kontekstis laste heaolu adekvaatne mõõdupuu, kuna erinevates riikides on erinevad arusaamad õnnelikkusest. „Ameerikas on õnnelik olemine kultuurinorm, aga Eestis öeldakse, et käib ka, normaalne,“ ütles Heidmets. „Kui tahaksime Eesti õpilasi hoiakute ja suhtumise osas võrrelda teiste riikidega, vaataksin pigem seda küsimust, kas oled kooliga rahul. Selles osas ei ole me ees ega taga, vaid OECD keskmised,“ ütles ta.
PISA 2012 uuring näitas, et Eesti 15-aastaste põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus. Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas 1.-2. kohta Soomega. Testis osalenud 65 maailma riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteadustes 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga. Lugemises ja matemaatikas on Eesti maailmas 11. kohal ning jagab Euroopas 3.–6. kohta.
Samal teemal: