9.-10. jaanuaril Tartu ülikooli (TÜ) teaduskooli korraldatud konverentsil „Koostöö ja (tugi)võrgustikud - edu võti andekate noorte arengu toetamisel“ juurdlesid andekate ja nende toetamise teemal esinejad nii Eestist kui kaugemalt.

Rahvusvahelistel ja Eesti olümpiaadidel silma paistnud Gustav Adolfi gümnaasiumi abiturient Timothy Henry Charles Tamm on võitnud ka teadussaate Rakett 69 ning osalenud teadusmalevlasena tudengisatelliidi ESTCube-1 ehitamisel. "Juba väiksest saati meeldis mulle teadus. Kui väiksena läksin ema ja õega raamatukokku ja õde võttis juturaamatuid nagu "Harry Potter", siis mina võtsin alati lastele mõeldud teadusentsüklopeediaid. Mind ei huvitanud, kuidas Harry Potteril ühes või teises osas läheb. Mind huvitas see, miks dinosaurused enam ei ela või kuidas raketid lendavad või kuidas meie päikesesüsteem funktsioneerib," rääkis Tamm.

"Kui 6. klassis tuli minu juurde matemaatikaõpetaja ja kutsus olümpiaadile, olin väga elevil," ütles ta ja lisas, et nii Eesti kui rahvusvaheliste olümpiaadide kaudu on tal hea võimalus olnud suhelda inimestega, kes tunnevad samuti kirge teaduse vastu. "Minu aregule on suuresti kaasa aidanud need kümned võrgustikud, kuhu ma viimase 5-6 aasta jooksul kuulunud olen. Alates minu koolist kuni väitlusseltsini, Rakett 69ni, Entrumini, ESTCube'ini jne," osutas ta. "Kui paar kuud tagasi hakkasin ülikooli avaldusi täitma, jõudis mulle kohale, kui palju need võrgustikud on mind aidanud. Peaaegu igale küsimusele vastates sain mitte ainult väita asju, vaid tõestada neid läbi kogemuse. Ma ainult ei väitnud, et mulle meeldib inseneerika - ma sain seda demonstreerida läbi ESTCube kogemuse. Ma ainult ei väitnud, et mulle meeldib meeskonnas töötada - ma sain seda tõestada, rääkides Rakett 69st ja Euroopa noorteparlamendist. Mis kõige tähtsam - ma ainult ei väitnud, et mulle meeldib teadus - sain seda tõestada läbi olümpiaadide."

Timothy Henry Charles Tamm leiab, et gümnaasiumis võiks õpilastel olla suurem vabadus oma õppekava vastavalt huvidele kokku panna.

Võimalus õppida huvipakkuvaid aineid

Tamme sõnul on need võrgustikud talle sisu andnud. Et õpilased saaksid oma andeid paremini välja arendada, võiks tema hinnangul n.ö silmaringiainete osakaal olla väiksem. "Kuigi inimene gümnaasiumis juba teab, mida ta tahab teha, siis koolis olles pühendab ta kolmandiku või neljandiku ajast sellele alale. Silmaringiaineid võiks olla kolmandik või neljandik ja ülejäänud õppekava koosneks enda valitud suunast. Kui oled reaalainete inimene, siis 2/3 sinu õppekavast  moodustavad reaalained; kui oled keelteinimene, siis 2/3 õppekavast moodustavad keeled jne," tegi Tamm ettepaneku süsteemi muutmiseks.

Teised esinejad pöörasid tähelepanud sellele, kuidas andekaid märgata ja toetada. „Kõigi inimeste potentsiaali tuleb kasutada võimalikult hästi. Talentide arenguks on vaja toetavat keskkonda, väikse rahvana peame valvama iga oma koolinoore käekäigu eest,“ märkis kõnes riigikogu esimees Ene Ergma, kes küll ise konverentsile tulla ei saanud, kuid edastas oma sõnumi. Ta meenutas oma koolipõlve, kus õppimine temalt pingutust ei nõudnud – nii jõudis ta teistest varem ülesanded valmis ja kippus teistele ette ütlema ning tundi segama.

Siin tuleb õpetajal tähelepanelikult vaadata, mis selle tunni segamise taga on – kas ehk õpilane ei saa tema võimetele vastavaid ülesandeid ja kipub seetõttu tunnis korda rikkuma? Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo toonitas õpetajakoolituse tähtsust, mis peaks õpetajale andma teadmise sellest, kuidas andekaid märgata ja toetada. Samuti on oluline, et õpetajad omavahel taolisi kogemusi jagaksid.

Anda võimalus kasvada suuremaks kui sa ise
„Üks suurimaid takistusi lisaks suutmatusele märgata on suuta investeerida andekate arendamisse omakasupüüdmatul moel. Anda neile võimalus kasvada suuremaks kui sa ise,“ lisas minister. Andekate laste märkamine on teoreetiliselt lihtne, aga praktiliselt keeruline. „Seda seetõttu, et need, kes peaksid märkama, on omaenese piiratuse raamides ja sealt välja murdmine on keeruline,“ osutas minister. Tema sõnul saab takistuseks see, kui õpetaja keskendub vaid sellele, mis aitab riigieksamiks valmistuda, jättes kõrvale sellest väljapoole jääva. Minister rõhutas, et võrdsete võimaluste loomine on sama oluline kui talentide leidmine ja nende arendamine. Egalitaarne haridussüsteem on tema hinnangul see, millega peaksime edasi minema.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm märkis, et andekatel lastel on huvi, tahtmine ja töövõime suurem. "Nii andekate lastega tegelejad kui ka tegelemise viisid väärivad kõrgemaid nõudeid," sõnas Kalm ning lisas, et kindlasti ei tohi kõrvale jätta väikestes koolides õppivaid andekaid õpilasi.

1979. aastal dr Julian Stanley poolt Ameerika Ühendriikides asutatud ja üldhariduskooli õpilaste eas noortele suunatud talendikeskus Center for Talented Youth tegeleb andekate noortega ja pakub neile põnevaid ja pingutust nõudvaid kursusi ja suvekoole. Joseph Louis Bates oli sealne Stanley esimene üliõpilane. Bates tahtis matemaatikat süvitsi õppida ning sai võimaluse SAT testi teha. Juba 13-aastasena sooritas ta testi suurepäraselt ja Stanley andis talle võimaluse ülikooli astuda. "Ta polnud eeskujulik, tal oli igav ja tal olid käitumisprobleemid. Õpetajad ei mõistnud teda ja leidsid, et poiss on erivajadustega," rääkis konverentsil Center for Talented Youth esindaja Julian Jones. Batesil läks ülikoolis hästi ja juba 17-aastasena oli tal kraad käes.

Talendikeskusest on tuule tiibadesse saanud näiteks Facebooki asutaja Mark Zuckerberg, Google' i kaasasutaja Sergey Brin, laulja Lady Gaga, Nobeli preemia võitnud Adam Riess jne.

Julian Jonesi sõnul jõuavad nende keskusesse kõigepealt need, keda õpetajad ja lapsevanemad soovitanud on. Noored saavad õppida nii kontakt- kui ka veebipõhistel kursustel ning sealjuures on teemade ring lai. Näiteks leiavad omale sobiva kursuse biotehnoloogia, paleobioloogia, krüptoloogia ja teiste valdkondade huvilised. Jones märkis, et andekatele õpilastele õpetaja leidmine ei pruugi olla lihtne. "Tuleb leida need, kes tunnevad hästi end selles aspektis, et mõned lapsed teavad kohati rohkem kui tema ise. Tean, et seda pole lihtne aktsepteerida." Rahvusvahelistel kursustel on enamuses õpilased Aasiast: Hiinast, Koreast, Singapurist jne.

TÜ teaduskooli konverents on järelvaadatav teaduskooli kodulehel.

Julian Jones tõdes, et andekaid lapsi õpetavad inimesed peavad aktsepteerima, et tema õpilane teab rohkemgi kui ta ise.

Konverentsi esimest päeva modereeris Toomas Tennisberg, kes esindas neid, kellele teema pühendatud oli - noori ja andekaid. 

Päeva lõpus esinesid Vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli õpilased Tereza Shmerling-Heinsaare juhendamisel kaasakiskuva kavaga.

Tekst ja fotod: Merje Pors.

Samal teemal:

• Kiirendamine koolis – kellele ja milleks?