Sipsiku rühmas käib 14 kahe- kuni seitsmeaastast last, kellest kolmel on primaarne kehapuue. Nii tuleb õppekäikude planeerimisel arvestada nii laste erineva vanuse kui ka nende eripäradega. Ühel lapsel on tugiisik, kes on temaga lasteaias kaasas ja toetab ning juhendab teda terve lasteaia aja jooksul. Õppekäikudel käivad lastega kaasas kaks õpetajat ja õpetaja abi, vajadusel kaasatakse ka rühmaga tegelevaid tugispetsialiste (logopeed, füsioterapeut, liikumisõpetaja jt) ja lapsevanemaid.

„Õppekäikudel käimine pakub lastele huvitavaid õppimisvõimalusi, annab uusi teadmisi ja kogemusi. Õppekäikudel kogetu  jääb lastele paremini meelde kui piltide/juttude abil omandatud info,“ rääkis Reet Rajamäe Koolielule. „Planeeritud teemakohased õppekäigud avardavad laste silmaringi ning suurendavad ja täpsustavad nende sõnavara. Arvan, et lastele tuleks pakkuda veelgi rohkem võimalusi külastada kohti, kus nad igapäevaselt ei käi ja mis ei ole paljudele tuttavad.“

Tekitab huvi edasi uurida
Rajamäe teab oma kogemusest, et õppekäigust ja eredatest elamustest jutustavad ka need lapsed, kes igapäevases rühmaolukorras on tagasihoidlikumad  ja vaiksemad. Samuti äratavad erinevad õppekäigud vastava teema kohta huvi ja lapsed otsivad ise erinevatest allikatest – olgu selleks siis vanem, õpetaja või raamat – teemakohast lisainformatsiooni. „Lastel tekib motivatsioon uusi teadmisi omandada,“ märgib Rajamäe.

Õppekäigud võimaldavad käsitleda erinevaid õppekava teemasid ja valdkondi omavahel lõimida. „Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ja ma jätan meelde, kaasa mind ja ma mõistan,” tuletas Rajamäe meelde Hiina vanasõna.

Sipsiku rühma lapsed on agarad õppekäikudel käijad. Nad pakuvad lausa ise välja, kuhu võiks veel minna. „Nad teavad ja aktsepteerivad käitumisnorme, nendega saab teha kokkuleppeid ning nad peavad nendest ka kinni. Kui keegi lastest nende normide vastu eksib, juhivad teised sellele tähelepanu – seega suudavad ja julgevad ka lapsed võtta vastutust õppekäigu kordamineku eest,“ märkis Rajamäe.

Pärast iga õppekäiku saavad lapsed peegeldada, mida nad nägid ja kogesid. Mõnikord tuuakse õppekäigult mingi väike asi (puukooretükk, oksake, ilus kivi) kaasa ja  kasutatakse seda meisterdamisel.

Klaasikillud kiriku aknal
Viimastest õppekäikudest on õpetaja jaoks meeldejäävaim Tartu Peetri kiriku külastamine.
„Lapsed jutustasid sellest veel kaua. Nad said selgeks uued ja rasked mõisted/sõnad nagu  vitraaž, orel, organist jne,“ sõnas Rajamäe. Kiriku organist mängis külalistele orelit ning teiste palade hulgas lasi ta kõlada ka Felix Mendelssohni „Pulmamarsil“. Tänu sellele teavad õppekäigul osalenud lapsed seda lugu siiani, nii autorit kui pealkirja. „Üks vanem rääkis veel hiljem loo, kuidas perega laulatusel  käies oli viieaastane laps teatanud, et kiriku akendel on need klaasikillud, aga seda nimetatakse vitraažiks ja kui muusika mängima hakkas, teadustas laps kõvahäälselt, et selle loo kirjutas Mendelssohn ja seda mängitakse igas pulmas,“ meenutas õpetaja. Kirikust tagasi tulles joonistasid lapsed kirikut ja meisterdasid erinevaid vitraaže. Vanemadki olid üllatunud, kui lapsed neile sellest käigust üksikasjalikult ja uute sõnadega jutustasid.

Tänapäeval, kus kõigil on alati kiire ja suur osa liikumisi tehakse autoga, on linnas jalutamine ja ümbruse rahulik uudistamine eriti tähtis. Nii saab ka laste liikumisvajadust rahuldada. Reet Rajamäe sõnul on õpetlik ka ühistranspordiga sõitmine, mis annab lastele teadmisi liiklusest ja sellest, kuidas end rahvarohkes liiklusvahendis ülal pidada.

Möödunud õppeaastal oli lasteaia tunnuslauseks „Maailm algab imega“ ja siis külastati näiteks Eesti Rahva Muuseumi, A.Le Coq´i spordihoonet, Mänguasjamuuseumi, Elistvere loomaparki, Põllumajandusmuuseumi, Vanemuise teatrit, Ecu talle jne. Lapsed jõudsid ka seemnepoodi, kust osteti emadepäevalillede kasvatamiseks lilleseemneid. Tavapärased on ka retked loodusesse. Sel õppeaastal käis Sipsiku rühm näiteks Vellavere loodusrajal matkamas ja Aoveres metsa istutamas. Nii lastel kui õpetajatel on kindlasti juba häid plaane, mida järgmiseks teha!

Pääsupesa lapsed aitasid metsa istutada. Foto: Reet Rajamäe.

Samal teemal:

• Miks kuulata linnulaulu lindilt, kui seda saab teha looduses?
• Läbimõeldud väärtuskasvatus tõi lasteaiale tunnustuse
• Lapsed loovad ühistööna muinasjutte