Üha rohkem koguvad koolides populaarsust m-õppevahendid: nutitelefonid ehk nutifonid ja tahvelarvutid. Mitmetesse koolidessegi on muretsetud erinevaid tahvelarvuteid - olgu need siis Samsungid, iPadid, Nexused vms.

Mina puutusin nutiseadmega kokku esimest korda kodus ja olles aus, siis suhtusin sellesse seadmesse kerge umbusu ja ettevaatusega. Samas tean, et kaval on see õpetaja, kes kasutab igasuguseid vidinaid ära enda kasuks. Kui ka meie kooli muretseti klassitäis tahvelarvuteid, siis otsustasin, et proovin selle maailmaga saada rohkem tuttavaks.

Kuidas ja millal kasutada tahvelarvutite võimalusi keemiatundides?

Alguses tundus, et suurem osa tahvelarvutite äppidest on mängud ning seade erilisi võimalusi keemia õpetamiseks ei anna. Samas on uurimustes tõdetud, et tahvelarvutite puutetundlik ekraan võib mõjutada õpilaste taju nii, et tahvelarvutis toimuvad protsessid tunduvad olevat reaalsemad (ning seetõttu ka arusaadavamad) kui tavalise arvuti ekraanil kulgev. Suvel kulutasin pea nädala vidina hingeeluga tutvumiseks. Suur oli minu üllatus, kui nägin, et loodud on ka mitmeid ainepõhiseid rakendusi, millest mõnedki on tasuta.

Sellel õppeaastal olen õpilastega tahvelarvuteid kasutanud keemiatundides. Väga tänuväärne on pildistamise ja filmimise võimalus - eriti vajalik funktsioon on see erinevate laborite ning hilisemate selgituste koostamisel. Joonisel 1 on näidatud reaktsiooni kulgemine mikroskoobist vaadatult. Antud tunnis ei kasutanud õpilased küll iPade, vaid tund oli VOSK- (võta oma seade kaasa) baasil. Need, kel ühtegi vidinat kaasas ei olnud, tegid koostööd kellegagi, kel vidin kaasas (tööd tehti paaris). 12. klassi õpilastel oli kõigil paari peale võimalus mikroskoobis nähtav pilt salvestada.

Joonis 1. Vasktraat + hõbenitraat (K.Pruul ja O.Grauberg). Pildistatud nutifoniga läbi mikroskoobi.

Nutiseadmetes on põnev vaadata ning kasutada erinevaid perioodilisussüsteeme. Kolmemõõtmelisus annab perioodilisussüsteemidele omaette väärtuse. Mõne perioodilisussüsteemi abil on võimalik vaadata ka lihtainetele iseloomulikke omadusi (agregaatolek normaaltingimustel, värvus, läige - joonis 2 VSB).

Joonis 2. Tasuta perioodilisussüsteeme tahvelarvutitele (Periodic Table Apple
ja Android; VSB Chemistry Apple ja Android).

Molekulide loomine äpis

Keemiatundides on vaja luua molekulide mudeleid. Kindlasti ei tohi unustada ka käelist tegevust ja reaalset maailma. Minu arvates on parim viis õppida nii: kõigepealt reaalne mudel, seejärel harjutus vihikus ja lõpuks harjutus arvutis (ACDChemSketch) või tahvelarvutis. Orgaaniliste molekulide loomiseks on loodud mitmeid tasuta äppe, mille abil saab teha päris kenasid molekule. Muidugi vajab iga uus pädevus eelnevat harjutamist. Minu üheks lemmik äpiks on Mobile HyperChem (joonis 3). Ruumiliste molekulide valmistamine on lihtne ning pilte on võimalik salvestada ja saata.

Joonis 3. Lihtne ning tasuta võimalus tahvelarvutis molekulide moodustamiseks (Mobile HyperChem).

Kindlasti on hea, kui leitakse põhikooli jõngermannidele mõni hariv mäng, mis annab edasi ka ainepõhiseid teadmisi. Olin arvamusel, et mobiilse rakendusepõhise keemiamängu leidmine ei ole raske, kuid pidin pettuma. Häid, vigadeta ning koolis kasutatavaid mänge keemiast leidus vähe. Üks, mis meeldis mulle, keemiaõpetajatele ja õpilastele, on QRC Elements (joonis 4) ehk perioodilisussüsteemi kordav mäng.

Joonis 4. Keemial põhinev mäng tahvelarvutis - QRC Elements.

Siinjuures peab ära märkima, et keskkonnas http://learningapps.org loodud interaktiivsed testid (sh mängud joonisel 5) on väga hästi lahendatavad ka tahvelarvutiga. Testide loomise keskkond on lihtne ja mugav - mõistetav ka tavaõpetajale. Keemiaõpetajatel tuleb kindlasti korrektsuse huvides pidada silmas ala- ja ülaindeksite kirjutamisviise (alaindeks vastavalt: < sub > 2 < / sub> ja ülaindeks vastavalt: < sup> 2 < / sup> ).

Joonis 5. Näiteid http://learningapps.org valmistatud testidest.

Kord otsisin võimalust meenutada 12. klassiga süsihappegaasi teemat, mida õpitakse ning korratakse läbi kooliaastate. Seetõttu tundus mulle antud teemast rääkimine eriti tülikas. Tunni huvitavamaks tegemiseks otsustasin leida mõne uue mobiilse rakenduse, millega saaks töötada rühmas. Suur oli minu rõõm kui leidsin BaiBoardHD (joonis 6), milles õpilased saavad korraga rühmas kirjutada, joonistada, pildistada jmt. Sealjuures on õpetajal samal ajal võimalus jälgida õpilaste tegevust suletud ruumis ning töö salvestatakse keskkonda nii, et hiljem on võimalus seda jätkata.

Joonis 6. Äpis BaiBoardHD valminud rühmatöö süsihappegaasi teemal. 

Erinevate operatsioonisüsteemide jaoks on loodud ka mitmesuguseid mõõteriistu. Üldiselt ei ole keemiatundides neist paljudega midagi teha, pigem on neid hea kasutada füüsikas. Samas, ostes tahvelarvutile sobivaid andureid, saab neid kasutada erinevate katsete (temperatuur, pH jmt) läbiviimisel.

Liitreaalsus ja keemia

Minu jaoks muutus tahvelarvuti eriti põnevaks vahendiks pärast seda, kui haridustehnoloog Ingrid Maadvere utsitamisel tutvusin erinevate liitreaalsuse äppide ning nende kasutamisvõimalustega. Suurimat rõõmu ning hämmastust pakkus mulle vabavaraline äpp Elements 4D (vt Apple ja Android). Selles mobiilses rakenduses on võimalik välja printida paberil olevate kuupide pinnalaotused, mille tahkudel on erinevad elemendid. Kokku on 6 erinevat kuupi (seega 36 elementi) (joonis 6 A). Kuubid saab kleepida kokku ning vastava rakenduse abil tahvelarvutist või nutifonist vaadates on paberist kuupide asemel näha kuupides paiknevad lihtaineid, millest mõned reageerivad omavahel (joonis 6 B, C). Siinkohal tuleb nentida, et ka 12. klassi õpilased ning Tallinna keemiaõpetajad olid sellest rakendusest lummatud. Soovi korral on võimalik interneti vahendusel osta puidust valmis kuupe.

                             A.

        B.                                                                                                         C.

Joonis 6. Äpp liitreaalsusest Elements 4D: A. kuubid vaadatuna läbi tahvelarvutis oleva mobiilse rakenduse http://blog.daqri.com/elements-4d-goes-live-on-kickstarter. B. ja C. mõned lihtained reageerivad ka omavahel https://itunes.apple.com/us/app/elements-4d-by-daqri/id782713582?mt=8

Hea nõu õpilaselt

Probleemid, mis kaasnevad koolis tahvelarvutite kasutamisega, on mõnevõrra tuttavad. Õpetajatel on liiga vähe aega, et luua tahvelarvuti kasutamiseks huvitavaid töölehti, tutvuda äppidega (paljud rakendused sisaldavad ka ainealaselt vale informatsiooni ning seetõttu tuleb enne koolis kasutamist kõik hoolikalt läbi analüüsida/ mängida vmt) ning saada üle enda hirmust kasutada võõraid ning harjumuspäratuid meetodeid ja vahendeid. Samas võiksime õpetajatena olla julged tunnistamaks, et meiegi ei tea kõike ning uue vidina kasutamisel võivad ka õpilased anda meile huvitavat nõu. Minule näitas toredat äppi (colAR Mix - joonis 7) 12. klassi õpilane ja olen talle väga tänulik. Tema teadis huvitavat vahendit, kuid mina proovisin mõelda, kuidas saaks seda kasutada ära keemiatundides nii, et õpilaste jaoks oleks tunnis midagi uut ja põnevat.

Joonis 7. Kasutades colAR Mix (Apple ja Android) rakendust, proovisime linnule kirjutada võrrandit: glükoos+hapnik→ süsihappegaas + vesi (võrrandi korrektne kirjutamine vajab pikemat mõtlemist ning proovimist)_. Taimedele saab lisada nt tselluloosi nimetuse, valemid jne. Seega saaks algklassidele mõeldud värvimislehti kasutada ka põhikooli keemiatundides. Värvimiseks mõeldud lehti on tasuta ning tasulisi.

Eriti tänuväärne on omandatud teadmisi ning loodud materjale üksteisega jagada. Koos on ju lihtsam ning kaob ka hirm kasutada enda tundides uusi tehnoloogilisi vidinaid.

Autor: Katrin Soika, Koolielu keemia ainemoderaator ja Gustav Adolfi gümnaasiumi keemiaõpetaja.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: keemia
• Geograafiatund põnevamaks: millist GPS-äppi kasutada?
• Õue m-õppima!