Sel aastal eelnesid lõppvoorule 1. märtsil toimunud piirkondlikud voorud, kolm parimat ainetundjat linnast või maakonnast olid kutsutud lõppvooru. Tore oli näha, et pea kõikides piirkondades oli koolide osavõtt eelvoorust  rohkearvuline.

Olümpiaadi lõppvoor koosnes traditsiooniliselt kolmest etapist: kodune loovtöö, teooria ja kohapealne loovtöö. Põhikooli omaloomingulise koduse kunstitöö teema oli "Minu pere lugu". Gümnaasiumi loovtöö teemaks oli "Ärata mind", inspireerituna Avicii hitist "Wake me up". Vabalt valitud tehnikas töö pidi olema tasapinnaline, A2 formaadis paberil vabalt valitud tehnikas.

Põhikooli kohapealse loovtöö ülesanne oli kujundada ruumiline kirjakompositsioon iseloomust.

Ülesanne:
"Oled oodatud oma loovtööga esinema näitusel "Tähed näitavad iseloomu". Kuidas mõni iseloomuomadus välja paistab? Mis tundeid see kaasa toob? Milline see on võrreldes teiste iseloomuomadustega? Mis see oma kandjaga teeb? Vali üks iseloomu kirjeldav omadussõna ja loo selle abil ruumiline kirjakompositsioon. Lisa teosele lühike kaaskiri, kus on kirjas teose nimi ja idee põhjendus."

Gümnaasiumi kohapealse loovtöö ülesanne oli kujundada kineetilise kunsti objekt teemal "Tasakaal". Loovtööde hindamisel lähtuti žüriis eelnevalt kokkulepitud kriteeriumidest nagu kompositsiooni seos kontseptsiooniga, töö originaalsus ja isikupära, töös rõhutatu aktuaalsus või olulisus, rakendatud tehnilised oskused. Kui kodused loovtööd olid küllalt erineval tasemel, siis enamik kohapeal tehtud loovtöid olid žüriid rõõmustavad ja loomingulised.

Teooriavoorus oli mõlemas vanusegrupis 10 ülesannet. Valdkonnad, mille oskusi ja teadmisi kontrolliti, olid näiteks funktsionaalne lugemine, kunstiterminid, kunstiteoste võrdlus ja analüüs, ruumilised ja tasapinnalised kujundid arhitektuuris jms. Piirkonnavooru teooriaküsimused avalikustatakse Kunstihariduse veebilehel http://www.kunstiharidus.ee

Põhikooli vanuserühmas tõsteti esile:

• I koht Helena Nõmm Võsu koolist, samuti sai ta parima kohapealse loovtöö preemia, juhendaja Jana Ever.
• II koht Elisabeth Teinburg Pärnu Vanalinna põhikoolist, juhendajateks Heli Liiv ja Jüri Teinburg.
• III koht Annegret Reisi Rakvere reaalgümnaasiumist, juhendaja Heidi Reisi.

Parima teooriatundja preemia sai Helen Pill Jõõpre põhikoolist, juhendaja Ivi Sutt. Parima koduse loovtöö preemia sai Teri Kartezi Tallinna kunstigümnaasiumist, juhendaja Liane Rohtmäe. Kunstihariduse ühingu preemia kohapealse loovtöö eest sai Markus Martin Käina gümnaasiumist, juhendaja Silli-Mai Kütt ja Kunstihariduse ühingu preemia koduse loovtöö eest sai Hedvig Anna Raud Räpina ühisgümnaasiumist, juhendaja Jane Raud.

Autor: Teri Kartezi, Tallinna kunstigümnaasiumi 8. klass, juhendaja õpetaja Liane Rohtmäe.

Gümnaasiumi vanuserühmas tõsteti esile:

• I koht Katariin Mudist Gustav Adolfi gümnaasiumist, samuti sai ta parima kohapealse loovtöö preemia, juhendaja Marju Liidja.
• II koht Anna Semjonova Tallinna kesklinna gümnaasiumist, samuti sai ta parima koduse loovtöö preemia, juhendaja Irina Tšistjakova.
• III koht Joanna Juhkam Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist, samuti sai ta Kunstihariduse ühingu preemia koduse loovtöö eest, juhendaja Silvia Nõukas.

Kunstihariduse ühingu preemia koduse loovtöö eest sai Karl Markus Antson Tallinna vanalinna hariduskolleegiumist, kelle juhendaja on Külliki Tõnisson. Parima teooriatundja preemia anti Dagne Aaremäele Rakvere reaalgümnaasiumist, juhendaja Heidi Reisi.

Pingeline päev jätkus õpilastele ja juhendajatele erinevate kunstiharidusprogrammidega Kumu kunstimuuseumis. Olümpiaadi lõputseremoonia kokkuvõtete ja autasustamisega toimus Kumu auditooriumis. Lisaks noortele kunstnikele autasustati teenekat ja kauaaegset Pärnu Sütevaka kunstiõpetajat Silvia Nõukast Kunstihariduse ühingu auliikme tunnistusega.

On igati hea meel, et kunstiõpetuses teist aastat riiklik olümpiaad toimus. Ka kunstiõpetuses on andekad õpilased, heal tasemel õpetajatöö ja see väärib märkamist. Üleriigiline olümpiaad väärtustab kunstiharidust laiemalt ja annab võimaluse näha õppeaine taset üldpildis, samuti väärtustab töökaid õpilasi erinevatest Eesti piirkondadest. Olümpiaadi tulemuste põhjal saavad piirkonnad ja koolid olulist tagasisidet, mis on hästi ja mis vajab arendamist. Kuna üleriigiline olümpiaad toimus nüüd teist korda, oli huvitav teada saada, kes on taas kogenud ja tublid juhendajad ning kes on silmapaistvad uued. Kohaletulnud kunstiõpetajad said kindlasti huvitava ja objektiivse pildi õpilaste loovtööde tasemest vabariigis. Tore oli, et osa võtsid varem mitteosalenud piirkonnad nagu näiteks Põlvamaa ja Narva. Väga asjalik ja meeldiv oli piirkondade koostöö olümpiaadi korralduskomisjoniga. Üritus kinnitab ka aineliidu olulist rolli õpetajate koostöö arendamisel ja kunst õppeaine väärtustamisel.

Üleriigiline kunstiolümpiaad on tähtis refleksioonivorm riikliku ainekava rakendumisest Eesti koolides ja üritus, mis arendab erinevate koolide kunstiõpetajate koostööd.

Kogu ürituse valmistas ette ja viis läbi Kunstihariduse ühing koostöös haridus-ja teadusministeeriumi ning Kumu kunstimuuseumiga. Olümpiaadi toetasid JaJa koopiakeskus, Värska Vesi AS, Lakrito AS. Olümpiaadi korraldustoimkonna ja žürii töö oli pingeline, kuid koostöö asjalik ja toimekas. Žürii koosseisu kuulusid Liia Jung, Tallinna ühisgümnaasiumi õpetaja; Kristi Laanemäe, didaktik Tallinna ülikoolist; Heli Mänd, Arte gümnaasiumi õpetaja; Indrek Raudsepp, Tabasalu ühisgümnaasiumi õpetaja; Jüri Mäemat, Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja. Ürituse korraldamisse andsid lisaks eelnimetatutele oma panuse ka Üllar Sillaots Tartu kunstigümnaasiumist ja Marju Liidja Gustav Adolfi gümnaasiumist.

Autor: Liia Jung, kunstiolümpiaadi töögrupi juht

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: kunstiõpetus
• Teadus ja kunst: kas on neil ühist, kas erinevat?
• Euroopa muuseumide aardeid saab vaadata iPadist