PÜÜK 7 toimus augusti alguses Saaremaal ja oli koostööpäevadele iseloomulikult osavõturohke. Koostööpäevad on koht, kus kohtuvad aineühenduste esindajad, et jagada parimaid praktikaid.

Et seekord oli keskmes ettevõtlik ja innovaatiline õpetaja, oli Ettevõtlusteatri MTÜ etteaste esimesse koolituspäeva igati sobiv.

Ettevõtlusteatri meeskond tutvustas köitvat lähenemist ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õpetamisele lasteaias, koolis ja kõrgkoolis. Selgitustele järgnesid töötoad, kus osalejad proovisid ettevõtlusteatri loomist. Ettevõtlusteatri metoodika võimaldab erinevate ainete lõimimist ja põhimõtteliselt kõigi ainete õpetamist mängulise lähenemise kaudu. Päeva lõpuks valmiski koostööpäevalistel neli omanäolist ettevõtlusteatrit – pitsakioskist, lõkkepakust, vormirõivastest ning pakipudrust.

Õpetajad proovivad ettevõtlusteatrit. 

Ettevõtlusteater koolitundi!

PÜÜKi korraldab SA Innove ESFi programm “Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014”. Programmi peaspetsialisti Elve Kuke sõnul oli ettevõtlusteater hea võimalus arendada meeskonnatööd ja suhtlusoskusi. “Aktiivõppemeetoditest on rollimängud ja olukordade etendamine väga mõjus ning meeleolukas, kindlasti ka pisut ebamugav, eriti inimestele, kes näitlemisega kokku ei puutu, aga samas ka väga julgustav. Esimene mõte oli paljudel, et ma ei ole ju mingi näitleja, aga ei peagi seda olema! Ettevõtlusteatris on oluline lahendada probleemid ja olukorrad ühiselt. Läbimängitud olukorrad andsid kõikidele oma osa: mängijatele – lahendusviisi väljamõtlemise ja esitamise, vaatajatele – võimaluse kaasa mõelda, mida tema oleks samas olukorras teinud. Koolipraktikas on see hästi kasutatav meetod, kus lõiming on ilmne.“

Näitleja ei pea olema, oluline on lahendada probleemid ühiselt. 

Valikuterohked töötoad

Koolituse teise päeva avas külalisesineja, pedagoogikadoktor Esa-Matti Järvinen Oulu ülikoolist, kes tutvustas Soome koolisüsteemi loovust ja innovatiivsust. Päeva põhirõhk oli töötubadel.

Energia töötoas tutvustati elektrienergia tootmist ja kasutamist nagu seda tehakse tunnis õpilastele, ehitati väike tuuleveski, valmistati lüliti ja palju muudki. Algul tundus, et töötuba on pigem meesõpetajatele, aga ei. “Energia töötuba andis teadmise, et juhtmed ja elekter ei ole ainult meeste ala, ja et miski pole võimatu, kui vaid julgust ja teadmisi on,“ sõnas Elve Kukk. „Esmane pilt oli hunnik mootoreid, patareid, LED-lambid, juhtmed, kõikvõimalikud käsitöövahendid ja tööriistad – sellest ei tule mitte kui midagi välja! Aga juhendamise ja julgusega sai kokku pandud nii energiat taastootvad kui ka patareitoitel toimivad esemed. Energia rakendamisega oma loovuse äratamiseks ja kasutamiseks saavad hakkama nii tüdrukud kui poisid. Mitme õppeaine (kunst, füüsika, käsitöö, matemaatika, keeleõpe) lõimimine oli energia töötoas selgelt äratuntav,“ ütles Elve Kukk.

Teises töötoas süüviti äppide maailma ning lahendati QR-koodiga ülesandeid.

Töötoas “Mõttevead ja meelepetted kui õpetamise abivahendid“ demonstreeriti ja räägiti, kuidas kasutada illusioone ja psühholoogilisi nähtusi, et õpilased mõnd õpiobjekti paremini mõistaksid. Töötoas „Mõjutamine ja mõjumine“ käsitleti sõnumite mõju, kuidas me tajume verbaalseid ja mitteverbaalseid sõnumeid.

Psühhobussis tehti tõelisi katseid.

Arvamusi osalejatelt

Kristi Teder, Paide ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja, Eesti käsitööõpetajate seltsi „Aita“ juhatuse liige:

PÜÜK 7 andis võimaluse panna end proovile erinevates situatsioonides. Psühhobussi töötoas sain kinnitust teadmisele, et inimene sööb ka silmade ja ninaga, st erinevad aistingud inimese mälus. Kogu inimtegevuse koordinaator on aju, käelise tegevusega treenime aju. Meiega viidi läbi interaktiivseid psühholoogia-eksperimente. Sain tudengitelt kontaktid, et kutsuda psühhobuss oma kooli õpilastele interaktiivset õpet läbi viima.

Soome õpetajad tutvustasid õpilaste loovtöid, koos tegime elektrit, tutvustati LED-lampe, millega saab loovtöid muuta atraktiivsemaks, isegi tekstiilitöödes. Ka selles töötoas olid märksõnadeks loovus ja leiutamine. See on võimalus tõestada, et õppeained ületavad piire.

Omaette fenomen on Ettevõtlusteater. Ühel momendil sai minust stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kinnitust sai ütlus, et üks lugu kõneleb rohkem kui kümme loengut. Kindlasti kasutan oma koolis õppetunnis või ka projektipäevadel Ettevõtlusteatrilt saadud kogemust ja õpetust.

PÜÜK-id on õpetajale hea võimalus saada uut kogemust, õpetust, metoodikat, et väljuda tavapärasest õpetajatööst ja ka mugavustsoonist. Koostööpäevade pealkiri „Kaasaegne, rakendatav ja valikuid võimaldav“ õigustas end igati.

Veel üks hetk ettevõtlusteatrist. 

Anne Aasamets, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi matemaatikaõpetaja, Eesti matemaatika seltsi liige:

Ettevõtlusteater esindas huvitavat aktiivõppe vormi. Loengus saime ülevaate ettevõtlusteatri olemusest ning juhendid järgnevaks grupitööks. Arvan, et gruppide aktiveerimine oli koolitajatele kõige suurem väljakutse. Varajane ärkamine, pikk reis, lõunasöök, palavus ning mugavus olid meid piisavalt passiivseks muutnud ja nüüd äkki teatrit tegema hakata ei tundunud kuigi hea mõte. Juhendajad olid aga tasemel ja pikapeale hakkasid tulema mõtted, tegelased, osatäitjad.

Meie grupi edulugu rääkis Riina ja Kurre Ehrnsteinist ja nende pitsakioskite ketist. Probleemi ja õppimiskohana tõime välja mõiste frantsiis (juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisiandja antud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki). Ehitasime oma näidendi frantsiisilepingu rikkumisele ning ise saime küll mõiste selgeks. Kõik grupi liikmed osalesid etenduses. Teistele esitamine tuli palju paremini välja kui peaproovis. Vahva oli vaadata, kuidas grupid n-ö omasid toetasid ja ühiselt närveerisid. Tulemusena võib öelda, et igas õpetajas on näitlejageen.

Robotite-töötoa alguses toimus Birgy Lorenzi ja Urmas Heinaste juhtimisel arutelu „Uute vidinate kasutuselevõtt koolis“. Kahjuks olid ajalised piirangud, muidu olekski ainult selle teema juurde jäänud. Veel arutleti mobiilsete seadmete erinevate platvormide üle. Tahvelarvutis kasutasime äppi, mille abil saime näha inimese sisse 3D-vaatega.

Töötoas „Mõttevead ja meelepetted kui õpetamise abivahendid“ olid väga huvitavad näited ja katsed. Pakuti võimalust võita raha, kui püüad 5-eurose kupüüri lennult kinni. Hiljem selgitati, miks tegelikult ei ole see võimalik (reaktsioonikiirus). Kuulamise katses lasti täiesti arusaamatuid helikatkeid, kuid pärast lausete ette ütlemist suutsime kuulda seda kõik. Ajulaineid registreeriva aparaadiga saime testida oma keskendumisvõimet. Võistlusmomendi tekitas magnetiseeritud palli liikumine aparaadil kahe katseisiku vahel. Väga põnev töötuba ja soovitasin seda juba ka oma kooli juhtkonnale.

Üks hetk ühest töötoast. 

Mart Soobik, Tallinna 21. Kooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja, Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu juhatuse liige:

Ma arvan, et sellest üritusest jäid kõlama isetegemise, riskide võtmise, olukordadele loovalt lähenemise ideed. Olin energia töötoas, kus sissejuhatuses anti ülevaade energia olemusest, millised on selle liigid. Toodi näiteid, kust saavad energiat inimesed, loomad ja taimed ning majad, hooned jne. Järgnes praktiline katsetamine mikromootorite ja elektriühendustega, lõpuks pidi iga osaleja koostas oma energiaallika, nt tuuleveski.

Pedagoogide ühenduste ülesed koostööpäevad on õpetajate seas populaarsed vast seetõttu, et PÜÜkidel on võimalik omandada iga kord midagi uut ja vajalikku, mis aitab kaasa reaalsele õpetamisele koolis.

Varasematel PÜÜKidel on käsitletud uurimuslikku õpet, loovust, hindamist koolitunnis, üld- ja kutsehariduse koostöövõimalusi, õpetaja ettevõttlikkust jm.

Fotod: Anne Aasamets.

Samal teemal:

• PÜÜK koostööpäev ühendas üld- ja kutsehariduse
• PÜÜK ootab õpetajaid tutvuma aineühenduste tegevuse ja hindamismudelitega
• Kool kui õpilase arengu võimendi
• Ettevõtlusõpe on oluline