Tegu on SA Innove koolitustsükliga „Uue töö- ja palgakorralduse rakendamine kooli kui õpilast toetava arengukeskkonna kujundamisel“. Koolitustel osalevad maakondade koolijuhid ja kohaliku omavalitsuse haridusametnikud, nelja kuu jooksul (detsember 2013 – märts 2014) jõuab koolitus igasse maakonda ning eraldi ka Tartusse, Tallinnasse, Pärnusse ja Narva.

Praktikutelt praktikutele

Koolituse teeb eriliseks see, et koolijuhtidele jagavad teadmisi koolijuhid, keda toodi esile 2013. aastal kevadel haridus- ja teadusministeeriumi kampaania „Märka head koolijuhti“ käigus. Koolitajaid on kokku kaheksa, neist igaüks räägib oma kooli praktilisest kogemusest. Et seda on väga huvitav kuulata ning mõtteainet jätkub kauemakski, näitas ka Tallinnas toimunud Harjumaa koolijuhtide koolituspäev. Siin rääkisid Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ja Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk.

Koolijuhi võimalused ja valikud

Enne praktikat andis teoreetilise raamistiku kuulajatele ette Pro Konsultatsioonide juhtivkonsultant Mait Raava. Tema sõnul annab koolitus koolijuhtidele kogemuse, kuidas lähtuda kooli juhtimisel eelkõige õpilasele parima arengukeskkonna loomisest, kuidas motiveerida õpetajaid õpilase arengut rohkem toetama, kuidas siduda uut töö- ja palgakorraldust kooli eesmärkidega ning hinnata õpetajate tööd ja pädevusi. Juhi ees on palju valikuid: kas nõuda õpetajalt häid teadmisi ja oskusi ainult ainetundmises või ka õpilase arengut toetavate õppemeetodite väga heas valdamises? Kas end mittearendavast õpetajast mööda vaadata või ta ära saata? Kas õpilaste arengut hinnata lihtsalt ainetulemuste või ka lisandväärtuse, õpimotivatsiooni- ja oskuste alusel? Kuidas kaasata õpilaste arengusse tugispetsialiste, kas suhteliselt sõltumatult või tihedas koostöös õpetajatega? Kas õpetajaid tasustada ainult palgaga või ka karjääri ja tunnustamisega? Kas maksta tulemuspalka ja kui jah, siis kellele ja millest lähtudes? Need on vaid mõned näited koolijuhi igapäevatööga seotud küsimustest.

Võrdlusvõimaluseks tõi Mait Raava näiteid Ameerika Ühendriikides 1999. aastal alustanud TAP-programmist (TAP: The Teacher Advancement Program) ja selle raames tegutsevast NIETist (The National Institude for Excellence in Teaching). TAP on teaduspõhine koolireform, mille eesmärk on köita, arendada, motiveerida ja hoida väga häid õpetajaid, et tõsta õpilaste saavutuse taset. NIETi koolides hinnatakse õpilaste arengut lisandväärtuse analüüsil, kus õpitulemuste paranemist arvutatakse ajas, ühtedel ja samadel õpilastel üle mitme klassi.

Kärdla kogemus: õppimine ei toimu üksnes tunnis

Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa toetus oma ettekandes koolijuhi 13-aastasele praktilisele kogemusele, alustades sellest, mis on tema jaoks haridus. „Haridus on see osa looduses kehtivatest seaduspärasustest, mida ma tunnen, millega oskan arvestada ja mida oskan oma tegevuses kasutada. Haridus on see osa kultuurist, mida ma tean, tunnen ja olen omaks võtnud. Ja kolmas komponent olen mina ise,“ rääkis Ivo Eesmaa.

Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa.

Kuidas haridus tekib, st kuidas haridus inimese sisse saab? Selleks inimene uurib, mõtleb, reisib, loob, õpib, jäljendab, töötab, loeb, kuulab, kirjutab, mängib… Kooli kontekstis rõhutatakse enim õppimist, teate küll seda ütlemist, et tund on püha. „Kärdla koolis on nii, et kui õpilase arengut oluliselt mõjutavad üritused (näiteks tuleb kooli külla teater) peavad toimuma tundide ajast, siis need ka toimuvad,“ lausus koolijuht. Kool töötab tema sõnul lapse arengu võimendina, ja selleks tuleb kasutada kõiki võimalusi.

Ivo Eesmaa sõnul on koolis kõige algus ja ots kooli õppekava. „Mitte sellepärast, et riik näeb õppekava olemasolu ette, vaid võimalusi õpilaste paremaks arenguks planeeritakse ja luuakse kooli põhidokumendi, õppekava kaudu,“ sõnas ta.

Konkreetselt palgakorraldusest

Mis puudutab töö- ja palgakorraldust Kärdla ühisgümnaasiumis, siis siin läks ettekandja väga konkreetseks. „Et hinnata õpetajate töökoormuse ja palga suhet, tegime nädala päevapildistuse,“ selgitas Ivo Eesmaa. See tähendab, et iga õpetaja pani kirja, mitu tundi kulus tal nädalas konkreetselt tunniandmisele, mitu klassijuhatamisele, mitu e-päeviku täitmisele, mitu tööde parandamisele. Arvestatud komponente oli veelgi. Ja siis tegi juht kokkuvõtte vana süsteemi põhjal, kus kõige aluseks on antud õppetundide arv. Tulemus oli jahmatav: õpetajal, kelle nädalakoormuseks kujunes 42,5 tundi, oli palk üle 1000 euro, ja samas kõrval õpetajal, kelle tundide arv oli küll väiksem, aga muu koormusega kokku sai tulemuseks 43,0 tundi, oli palk vaid veidi üle 550 euro. „Korrigeerisin senisest õppetunnipõhisest palgakorraldusest tulenevat ebaõiglust töötasu arvestamisel lähtuvalt tegelikust töökoormusest,“ tegi koolijuht järelduse. Ivo Eesmaa tutvustas Harjumaa koolijuhtidele palga kujunemise aluspõhimõtteid oma koolis ka detailsemalt.

Koolitus toimus Tallinna ülikooli ruumes. Esiplaanil Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk.

Kaheksa koolitajat

Ülle Luisk ja Ivo Eesmaa jagavad oma praktilist kogemust ka Läänemaal, Jõgevamaal ja Pärnus. Lääne-Virumaal, Võrumaal, Ida-Virumaal, Narvas ja Tallinnas jagavad praktilisi teadmisi loodava Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Merike Kaste ja Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi. Valgamaal, Hiiumaal, Põlvamaal, Viljandimaal ja Tartus koolitavad Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ja Pärnu Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri. Raplamaal, Tartumaal, Saaremaal, Pärnumaal ja Järvamaal koolitavad Rakvere eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu ja Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi.

Koolituste toimumist toetab SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Palk ei ole õpetajatöös ainus motivaator
• Lepe võtab koolijuhid luubi alla
• Õpetajate täpne palgastatistika riputatakse internetti
• Mõttekoda sõnastas esimesed huvitava kooli ettepanekud
• Koostöö koolis: soovid ja tegelikkus