Kui mullu oli matemaatikaeksami keskmine tulemus 62,9 punkti, siis tänavu oli kitsa matemaatikaeksami keskmine tulemus pisut üle 30 ja laia matemaatikaeksami keskmine tulemus 54 punkti.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnisson sõnas pressikonverentsil, et kuna tänavu tegid matemaatikaeksamit kõik õpilased, annab see aastate jooksul esimese ulatusliku ülevaate kõikide gümnaasiumilõpetajate tegelikest matemaatikaoskustest. „PISA test näitab, et põhikooli lõpus on meie noorte matemaatikateadmised ühtlaselt tugevad ja maailma tipus, kuid gümnaasiumi riigieksami tulemuste raames peame edasi analüüsima nii erinevaid õpetamise metoodikaid kui ka õpetajakoolitust“, lisas Tõnisson.
Matemaatika riigieksamite tulemuste kohta tehtud analüüsid näitavad, et matemaatikaeksamid vastasid õppekavale ning polnud liiga keerulised. Eksamiga koos tehtud küsitlus ning ülesannete lahendamise analüüs näitas, et ka madala punktisumma saanud noored tegelikult pingutasid – tegu oli nende reaalse tasemega.
Võõrkeeleeksameid esitatakse sellest aastast tasemete kaupa
Eesti keele riigieksami sisus ja korralduses muudatusi ei olnud. Viimaste aastate tulemused on olnud stabiilsed ja aastati võrreldavad. Eksam on abiturientidele jõukohane.
Eksami eesti keeles teise keelena tegid esimest korda abituriendid, kelle õppekeel on kümnendast klassist alates olnud vähemalt 60% ainetest eesti keel. Esimest korda 2000. aastate algusest oli soorituslävend üks punkt.
Võõrkeele riigieksami sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Võõrkeeleeksamite tulemuste esitamise süsteem on varasemast tavast erinev ja standardiseeritud (100 palli süsteemis) punkte ei anta, vaid kirjeldatakse, milline protsent mingi kooli õpilastest saavutas ühe või teise keeletaseme (vastavalt kas B1, B2, C1 või C2).
Sel aastal pidid õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Võõrkeele riigieksami sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamitena sai õpilane sooritada rahvusvahelised eksamid ning valida B1- või B2-taseme eksami. Inglise keele riigieksam mõõtis keeleoskust B1- ja B2-tasemel.
Riigieksamite tulemused on leitavad haridusstatistika visuaalsest keskkonnast http:/
Riigieksamite statistikaga on võimalik tutvuda ka SA Innove kodulehel.
Postimees tegi täna videoülekande SA Innove pressikonverentsilt, kus tutvustati selle aasta riigieksamite tulemusi ja nende analüüse, vaata siin.
Allikas: Haridus- ja teadusminsiteerium.
Samal teemal: