Tundi viis läbi Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor ja bioloogiaõpetaja Rando Kuusik. Osalejad-kuulajad tuletasid meelde omal ajal inimese elundkondade kohta õpitut, aga Rando Kuusik andis ka väga praktilisi nõuandeid, kuidas reageerida õpilaste küsimustele või ootamatule olukorrale (kõik ei armasta pilte südameoperatsioonist), kas ja kuidas kasutada foto- ning videomaterjale, millal kasutada QR-koode ja millal on aeg südant näpuga katsuda. Kõik see kajastus ka tunni pealkirjas: „Südamest südamesse“ ehk kõige „südamelähedasemate“ teemade käsitlemine IKT toel.

Bioloogiatunniks leiab head fotomaterjali portaalist Science Photo Library (http://www.sciencephoto.com/. Anatoomiat on hea õpetada, kasutades keskkonda Visible Body (http://www.visiblebody.com/index.html, kus inimkeha ehitust näeb 3D-na. Visible Body on tasuline programm.

Rando Kuusik küsis kuulajate arvamust, mis on kõige levinum õpilaste vastus õpetaja küsimusele, kus asub süda. Selgus, et „siin“, teine levinud vastus on „seal“. Tegelikult on see võimalus, et teha ainete lõimingut ehk õpetada bioloogiatunnis ka ilusat emakeelt: aju asub koljus, mitte peas. Bioloogias leiab lõimingukohti kindlasti ka keemiaga.

Näidistund kulges kiires tempos, käidi läbi vereringe, veregrupid, milleks on vajalik vereproov. Õpetaja juttu illustreerisid rohked slaidid. „Olin aastaid hädas sellega, et õpilased jõudsid minu juurde küsimusega – milleks meile seda bioloogiat vaja on? Siis võtsingi ette 9. klassi bioloogia, teadmisi inimese kehaehitusest läheb elus ikka vaja. Teistes osades tuleb õpilasi siiski natuke motiveerida,“ jagas Rando Kuusik oma kogemust. „Mitte kunagi ei tohi mitte ühelegi õpilase küsimusele jätta vastamata. Kui ei tea, siis tulebki öelda, et ei tea, aga ei saa nõuda, et küsimusele vastuse otsimine jääb ainult õpilase ülesandeks. Siin tulebki integreerumine IKT-ga. Mina ütlen, et võtke oma nutiseadmed, toksige küsimus sisse ja otsime koos vastuse. Mina aitan neil vastuste rohkuses orienteeruda, kus on ebatäpsused, missugused on erinevad vaated probleemile. Selle kaudu õpilane õpib, eesmärk ei ole valmis vastused ette anda.“

Tunni lõpuks määrasid „õpilased“ QR-koodidega ära südame osad. „QR-kood on kiire vastamise kood, nii võiks seda tõlkida, see aitab edastada rohkemat infot, kuid nende kasutamisega ei maksa liialdada. Tehnoloogia on tore asi, aga mõeldud siiski õppimise hõlbustamiseks, tehnoloogia ei saa olla primaarne. QR-koodi abil saab teha kiiret teadmiste kontrolli,“ selgitas oma arvamust õpetaja Rando Kuusik.

Digivahenditega näidistundidest said osalejad valida veel algklassidele mõeldud loodusõpetust, andmete graafilist esitlust või pärismaailma arvutusi koolitunnis.

17. septembril Tallinna Ülikoolis toimunud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ja Microsofti hariduskonverentsil arutleti, kuidas kasutada digitehnoloogiat otstarbekamalt nii õppimisel kui õpetamisel ja parandada seeläbi kogu elanikkonna e-oskusi.

Fotod: Joanna Jõhvikas. 

Samal teemal:

• Digivahendid õpimotivatsiooni teenistuses
• Bioloogia õppematerjalid Koolielu varamus
• Eesti noortele pronksmedalid rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt