Aprilli alguses viibisid European Schoolneti juhitava SENnet (The Special Educational Needs Network) projekti raames Lissabonis SENneti Eesti koordinaator Merje Pors HITSAst ja logopeed Pille Tina-Kuusik, kel õnnestus IKT-keskuste tööga ja kohalike koolidega lähemalt tutvuda.

Portugalis õppis 2012/13 õppeaastal 50 750 last individuaalse õppekava alusel, neist 49 149 tavaõppeasutustes (2175 lasteaias, 42 530 põhikoolis ja 4444 keskkoolis) ja 1601 erikoolides.

Riiklikud IKT-keskused (ICT Resources Centres for Special Needs, CRTIC) loodi 2007/2008 õppeaastal, et toetada HEV-õpilasi tavakoolides. Haridus- ja teadusministeerium toetab osaliselt vajaminevate toodete ja tehnoloogia soetamist. Keskused on ka need, kes koolitavad HEV-laste õpetajaid ja perekondi, kuidas tehnoloogilisi abivahendeid kasutada.

Iga keskus on toeks hulgale koolidele oma piirkonnas. Kuigi „keskus“ võib kõlada, nagu seal töötaks kümneid inimesi, on tegemist väikse üksusega. Näiteks ühes keskuses, mida meile tutvustati, töötas üks eripedagoog ja üks meie mõistes haridustehnoloog. Kui kooli töötajad on märganud, et õpilane on erivajadusega, kutsub kool keskuse töötajad kohale. Seejärel selgitatakse välja õpilase vajadused, räägitakse lapse õpetajate ja vanematega ning organiseeritakse vajadusel tehnoloogilised abivahendid (spetsiaalne tarkvara, spetsiaalne hiir, ekraan, arvuti vms).

„Eestil on Tiigrihüppe riigina palju asju, mille üle uhkust tunda. Väga palju oleks aga teha veel kaasava tehnoloogia valdkonnas,“ märkis Pille Tina-Kuusik nähtut kommenteerides. Eestis õpetatakse erivajadustega lapsi aina enam tavakoolides, kuid tehnoloogilised abivahendid paraku nii tavalised ei ole. „Selliseid IKT-keskusi oleks ka Eestis kahtlemata väga vaja. See on valdkond, mida oleks vaja tutvustada nii eripedagoogidele kui ka haridustehnoloogidele,“ lisas ta.

Pedro Eanes Lobato nimeline kool Seixali piirkonnas.

Pedro Eanes Lobato nimeline kool on tavakool, kus on loodud eraldi üksus autismispektriga õpilaste jaoks. Üksuses töötavad viis eripedagoogi, muusikaõpetaja, kunsti- ja käsitööõpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja, psühholoog, logopeed ja psühhomotoorika spetsialist. Kooli lõpuaastatel pannakse koos paika üleminekuplaan (transition plan), kus on kirjeldatud õppija oskused, võimed, soovid ja ka vanemate ootused. Plaani eesmärk on õppijat ette valmistada täiskasvanueluks ning üks osa plaanist on ka praktikad tööandjate juures – olgu selleks siis aednikupraktika, köögiabilise praktika vms.

Tänavu õpib koolis 19 autismispektriga last. Neist ühega õnnestus meil ka tuttavaks saada. 15-aastane Luis ootas kannatlikult, kuni kooli juhtkonna sõnavõtt oli tehtud ning luges siis ette oma ingliskeelse tervituse. Pangaametniku ja juristi perekonnas esimese lapsena sündinud Luisil diagnoositi autism 4-aastaselt. „Olen poiss, kellele meeldib puslede kokkupanek, internetis surfamine, tekstide kirjutamine, muusika kuulamine ja uudiste lugemine. Mulle ei meeldi lärm. Kui suureks kasvan, tahan saada romantiliste laulude lauljaks ja teha inimesi rõõmsaks,“ rääkis ta. Õpetaja tunnustas, et Luis pidavatki kooli üks parimaid lauljaid olema.

Autismispektriga õpilaste üksuses on ka vaheseintega eraldatud õppekohad, mis võimaldavad rahulikult keskenduda ning tegeleda üks-ühele õppega.

Kooli juures tegutseb ka varajase sekkumise keskus, mis tegeleb 0-6-aastaste erivajadustega laste ja nende perede toetamisega. Keskuses töötavad sotsiaaltöötaja, psühhoterapeut, psühholoogid, logopeed, lastearst, perearst, õde ja 8 õpetajat. Last vaadeldakse tema loomulikus keskkonnas: kodus, lasteaias, lapsehoidja juures. Keskuse töötajad loovad perekonnaga koostöös varajase sekkumise individuaalse kava, mida järgima asutakse. Hetkel toetab keskus 127 perekonda ning 27 peret on vaatluse staadiumis.

Lisaks külastasime Padre Alberto Neto nimelist põhikooli, mis asub Sintra piirkonnas. Kooli direktor tõdes, et majanduskriis on nende kooli peredele laastavalt mõjunud, 35 protsenti perekondadest saab paremaks toimetulekuks majandulikku toetust ning aina kasvab töötute vanemate osakaal. Pea iga viies õpilane on sündinud sisserännanute peres.

Koolis on eraldi üksus nägemispuudega õpilaste jaoks. Külastasime tundi, kus parasjagu õpiti köögivilju. Õpilased olid neljastes gruppides ning iga grupi laual olid ka need köögiviljad, mille kohta teadmisi omandati. Nii said vaegnägijad oma käega katsuda, milline on porgand, milline redis. Tunnis nähtust avaldas Pille Tina-Kuusikule väga head muljet kaasõpilaste toetav suhtumine nägemispuudega klassikaaslastesse. „Tunnis lapsed esmalt saidki abi kaasõpilastelt. Sõltuvalt nägemislanguse tasemest oli õpilasel kasutada abivahend: kas punktkirjamasin või sülearvuti vastavate programmidega.“

Tänu teksti suurendavale abivahendile on vaegnägijatel võimalik tavaklassis paremini kaasa töötada.

Väike valik abivahendeid, mida IKT-keskus HEV-lastele pakkuda saab.

Punktkirjas juturaamatud.

SENnet keskendub hariduslike erivajadustega laste õpetamise temaatikale tavakoolides ning õpetamise mitmekesistamisele läbi tehnoloogia kasutamise. Projekti koordineerib European Schoolnet, Eestis vastutab projekti elluviimise eest HITSA Innovatsioonikeskus.

Tekst: Merje Pors. Fotod: Pille Tina-Kuusik ja Merje Pors.

Samal teemal:

• Erilised lapsed erilises koolis Alpide vahel
• Mida õppida Kopenhaageni kogemusest HEV-laste kaasamisel tavakoolidesse?
• Pikaajaliselt haiged Belgia lapsed peavad Bedneti abil kaaslastega sammu
• Eureka kool Belgias keskendub düsleksikute õpetamisele
• Itaalias õpib enamik erivajadustega lastest tavakoolides