First Lego League (FLL) on 9-16-aastastele õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on teaduse ja tehnoloogia populariseerimine ning lastele vajalike teadmiste ja oskuste andmine. Meeskonnad, mis koosnevad kuni kümnest lapsest ja vähemalt ühest juhendajast, võivad olla koolimeeskonnad, seotud mõne klubilise tegevuse või organisatsiooniga, kuid tegu võib olla ka lihtsalt sõpradega, kes soovivad midagi lahedat teha.

FLL-i konkurss koosneb robotimängust ja projektist. Robotimängu jaoks saavad meeskonnad kasutamiseks vastava väljaku, kus on robotimängu missioonimudelid. Enne seda tuleb meeskonnal muidugi ehitada robot (kaheksa nädala jooksul), mis missioone lahendama hakkab. Lahendamiseks on robotil aega 2,5 minutit ja kõige rohkem punkte kogunud robot võidab robotimängu.

Projekt tähendab, et noored uurivad üht kindlat tõsielulist probleemi, millele püüavad leida innovaatilise lahenduse, ja tutvustavad seda võistlusel ka hindajatele. Näiteks viimati uuriti looduskatastroofe, varem on uuritud inimese keha parendamist, toidu korjamist, transportimist ja säilitamist ja muud. Seekord on robotimängu ja projekti teema „Tuleviku klassiruum“ – kuidas õppimist lahedamaks muuta.

FLL-i Eesti poolfinaalidele oli detsembri alguse seisuga registreerunud 65 meeskonda ja rohkem kui 500 õpilast. First Lego League robootikavõistluse poolfinaalid toimuvad 10. jaanuaril Tartus ja 17. jaanuaril Tallinnas. FLL-i toimumist toetab teiste seas ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Edasi pääseb 40% meeskondi mõlemast poolfinaalist, lisanduvad mõned rahvusvahelised tiimid ja FLL-i Eesti finaal on 20.-21. märtsil. Selle võitja saadetakse Eestit esindama avatud Euroopa turneele.

Detsembri alguses olid Tallinnas koolitusel projektihindajad. FLL-i poolfinaalide koordinaatori Janika Leoste sõnul on hindajateks tippspetsialistid erinevatest hariduse-, tehnoloogia ja innovatsiooniarendusega seotud ettevõtetest. „Kuna Eesti jaoks on FLL-i maailmaklassi hooaeg alles kolmas, siis on hindajate hulgas suur osa ka neid, kes teevad seda tänuväärset vabatahtlikku tööd esimest aastat,“ ütles Janika Leoste.

Allpool kaks kommentaari, üks juba väikese kogemusega hindajalt, teine äsjaalustanult.

Kristi Kivilo, SA Vaata Maailma juhataja: „See on huvitav vabatahtlik töö. Põnev on vaadata, mida lapsed välja mõtlevad elu parendamiseks, nende lahendused on imetlusväärsed. Näiteks olen palju teada saanud hõljuvatest majadest, mis laviini ajal maa alla lähevad.

Eelmisel aastal hindasin projekte esimest korda nii poolfinaalides kui finaalis. Lapsed valmistavad projekti, žürii kuulab ära laste ettekande, kuidas nad näevad probleemi lahendust. Lapsed peavad uurima probleemi, pakkuma lahendused, konsulteerima selleks spetsialistidega. Žüriil on hindamiseks abivahend, küsimustik, millele peaksime projekti juures tähelepanu pöörama. Kuulame last, kuulame meeskonda. Lastel on loomulikult närv sees, meie eesmärk on panna laps (meeskond) ennast hästi tundma, et esitlus hästi läheks. Koolitusel tegime täiskasvanute peal läbi näidishindamise. Mul on hea meel, et on lisandunud palju uusi vabatahtlikke hindajaid. Neid köidab võistlus ise; lõbus, sõbralik koostöö, positiivne emotsioon.“

Kristel Rillo, HTMi e-teenuste osakonna juhataja: „Ma ei ole varem žüriis ega FLL-i üritusel osalenud. Projektihindaja rollina näen praegu seda, mida koolitusel räägiti ning rõhutatult siis ennekõike hinnata (siinjuures mitte tähenduses arvustada, vaid just pigem pidada oluliseks) laste poolt tehtut, märgata seda, mida žüriile esitatakse ja samas panna tähele, mis selle kõige taustal on toimunud ning toimub.

Oli väga hea tõdeda, et ürituse edukasse toimumisse suhtutakse täie tõsidusega. Minule isiklikult oli see esimene kord, kus hindajaid sellise põhjalikkusega ette valmistatakse, sealjuures lihtsaid võtmetegureid rõhutades. Ürituse õnnestumiseks peetakse ülioluliseks laste ettevõtmiste väärtustamist ning nende innustamist. Hindajate koolitus ise oli ka läbi viidud just neid samu hindajatelt oodatud lähenemisi silmas pidades – väärtustades ja innustades!

Uus oli just sõna hindamine tähendus – olen varem hindajate rollina näinud ja kogenud hindamist pigem just hinnangute andmisena, kuid seekord jäi tervikuna arusaam ja nägemus hindamisest kui väärtustamisest.

Muidugi peavad kuidagi ka pingeread tekkima, sest eks saab olema häid ja väga häid projekte, aga seda siis läbi positiivsuse võtme.“

Fotod andis Koolielu kasutusse koolituse korraldaja.  

Samal teemal:

• Junior FLL-i hooaeg on hoogsalt alanud
• Alati on midagi uut õppida
• Robootikas on vaja loogikat ja loovust
• First Lego League juhendajate koolitused