„Need olid super viis aastat!“ ei ole programmijuht Kristiina Paist HEV-õpilaste õppevara arendamise programmist rääkides kiidusõnadega kitsi. „Koostöö programmipere, ekspertide ja autoritega oli laitmatu.“

ESFi programm „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine“ alustas 2008 Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses ja lõppeb tänavu SA Innoves. Veidi läks aega hoovõtuks, veidi kokkuvõteteks, tihedat sisulist tööd tuli kokku viis aastat. Programmi eesmärk oli parandada HEV-õpilaste ligipääsu haridusele, tõsta õppe kvaliteeti, luua eeldused võrdsete õppimisvõimaluste kindlustamiseks. Välja on antud 25 nimetust õppematerjale lihtsustatud õppele, üheksa nimetust toimetulekuõppele, 29 õpetajaraamatut ja 10 põhiõppevara omandamist toetavat lisamaterjali. Põhiõppevara on kättesaadav nii paberil kui elektrooniliselt, õpetaja- ja lisamaterjalid vaid elektrooniliselt. Materjalid on tasuta allalaetavad portaalist http://www.hev.edu.ee

„Alustasime suhteliselt nullist. Oma osakonnalt saime programmi juhtimise tuge. Aga meie endigi teadmine HEV-ist oli vähene,“ meenutas Kristiina Paist. „Kõige suuremad abilised on ikkagi meie eksperdid olnud, ja suhteliselt kiiresti nad meid järjele aitasid. Koostöö on olnud väga hea. Meie oleme programmi, nemad sisu poolelt eksperdid. Nendeta poleks me midagi teinud. Hiljem moodustus ka autorite ring.“

„Üks on ekspertide tööalane tugi, teine silmaringi ja tööalane areng, mis nende kaudu tuli,“ ütles sisukoordinaator Epp Müil. „Programm oli HEV-ekspertidele hea väljund. Nad aitasid programmi teooriat välja töötada, aga töörühmade juhendamine oli puhas praktika. Enamik neist olid ka õppematerjali autorid. Kõik meie eksperdid on õpetajad või õppejõud, neil on HEV-õpilaste õpetamise kogemus.“

Programm koolitas ka HEV-õppekirjanduse koostajaid. Kas soovijaid oli palju?

Epp Müil: Koolitus oli vajalik, et oleks ühtlustatud teadmine, kuidas HEV-tööraamat või töölehtede komplekt välja peab nägema. Koolitustele tulid need, kellel oli õppematerjali koostamise kogemust. Koolitajad olid meie eksperdid või nende kaudu leitud koolitajad.

Kristiina Paist: ESFi programmis toimub kõik riigihangetega. Tundub naljakas, aga me hankisime need inimesed. Kuulutasime hanke välja, inimesed lugesid kuulutust, tulid ennast ja omi ideid pakkuma. Ega HEV-õppevara koostajate ring Eestis lai ei ole. Suurem osa on eripedagoogid, 90% igal juhul pedagoogid.

HEV-õppevara spetsiifilisus, erinevus tavaõppematerjalist kohutas mõnegi koostaja ära. Esialgu tuldi, et mis see siis ära ei ole, teen lihtsalt lihtsama õppematerjali. Tegelikult kontrollisid eksperdid rida-realt, et asi oleks eripedagoogika metoodikaga vastavuses. Siis selguski, et see töö on midagi muud kui tavaõppematerjali koostamine.

Kuidas olete tunnetanud, et HEV-õppevara arendamise programmil on positiivne mõju?

Epp Müil: Täitsa toredad on isegi telefonikõned, kui keegi helistab, et sooviksin tellida seda või teist, see on nii hea materjal. Või konverentsidelt saadud positiivne tagasiside. Või see, kui palju on portaalil http://hev.edu.ee kasutajaid.

Kristiina Paist: Kiitusega e-kirju ei ole just ülearu, aga need on väga südantsoojendavad.

Mis on teile programmist enim meelde jäänud?

Kristiina Paist: Mis esimesena meelde tuleb, ongi esimese õppematerjali ilmumine 2009. a alguses. See oli ikka sensatsiooniline! Osakonnajuhtaja Marge Kõiva käis toast tuppa ja näitas seda kõigile. Kirjastamise, koostamise, lepingute sõlmimise temaatika oli meie jaoks uus, aga kui materjal käes, oli hea tunne küll. Järgmiste materjalidega toimetasime juba rahulikumalt, teadmised olid olemas.

Epp Müil: Mulle meeldis väga oma erilisuse poolest üks teabepäev, mis toimus tuisus ja tormis. See oli detsembris 2010, kui autod Padaorus kinni olid. Meie olime Tartus, ruum oli soe, teabepäev hästi ette valmistatud. Samas oli pisuke hirm, kas ilm üldse lubab inimestel kohale tulla ja kas me koju saame. Päev oli sisukas ja emotsionaalne.

Mida te ise programmi käigus õppisite?

Epp Müil: Järjekindlust, et hea sõnaga saab paremini edasi, koostegemise rõõmu ja jõudu, usaldust.

Kristiina Paist: Ühel hetkel õppisin ennast usaldama. Läks nii, et pärast Innove ja eksamikeskuse ühinemist oli programm suhteliselt iseseisev. Palju otsuseid pidin ise vastu võtma, vastutama. Ühelt poolt hästi loominguline töö, teisalt ESFi reeglid. Loomingulisus pidi mahtuma nendesse piiridesse. Õpime seda veel tänagi.

Kas midagi jäi programmi jooksul tegemata ka?

Kristiina Paist: Programmi osas saime kõik asjad tublisti tehtud, aga süda valutab, mis saab edasi, kes hakkab jätkutegevustega tegelema, kes hakkab täna valmisolevaid materjale kirjastama ja juurde trükkima.

Epp Müil: Õpetajad küsivad, kas näiteks inglise keele materjale 5. klassile või loodusõpetuse materjale ei tehtagi. See näitab, et töö peab edasi minema. Ja peab kaasajastama asju, mis valmisid aastaid tagasi. Kui räägime Eestis praegu ligi tuhandest toimetuleku õppekava järgi õppivast lapsest ja ligi kahe tuhandest lihtsustatud õppekava järgi õppivast lapsest, siis see on kirjastuste jaoks väike turg. Keegi peab HEV-õppevara oma südameasjaks võtma.

Kuidas saab õpetaja tulevikus vajalikud materjalid kätte?

Kristiina Paist: Alati võib minna http://www.hev.edu.ee ja materjalid tasuta alla laadida. Materjalid, mis on programmi raames koostatud ja valmis, peavad olema kättesaadavad. Selge on see, et materjalid lattu seisma ei jää, aga kelle poole just pöörduda, selgub lähiajal.

Tagasivaateid ekspertidelt ja õpetajatelt

Tiina Kivirand, haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik:

HTM oli selle programmi algataja ja ellukutsuja, kuid vahetus tööprotsessis ei osalenud. Siiski võib esile tõsta kaks väga helget meenutust. Kõigepealt imetlen siiralt programmi juhtide ja õppevara koostajate pühendumust, sest püstitatud eesmärgid olid piisavalt ambitsioonikad ja mitte just kerged. Teisalt rõõm lõpptulemuse üle: märkimisväärne osa suurest tühimikust HEV-õpilaste õppekirjanduses sai täidetud kvaliteetse õppevaraga. Sellist sünergiat ja tulemust õpikute vabaturu koostamise tingimustes päris kindlasti ei oleks sündinud.

Programmi suurim mõju peaks avalduma õppurite õpitulemustes ning õpetajate töökoormuse vähenemises. Ilma jõukohase õppematerjalita on õppeprotsessis osalemine suhteliselt mõttetu ning seetõttu pidid senini HEV-õpilastele jõukohase õppevara koostamisega tegelema niigi pingelise töö kõrvalt õpetajad. Õpitulemuste mõju uuringut käivitatud ei ole, aga sammukese võrdse kohtlemise suunas oleme astunud küll.

Oluline on, et oleme algatanud riiklikult koordineeritud alternatiivse õppekava väljaarendamise protsessi, mis jätkub kindlasti uuel ESFi perioodil e-õppevara väljatöötamise programmi raames. Eesmärgiks on katta täielikult lihtsustatud õppekavale vastav õppekirjandus ning luua alternatiivset õppevara ka teistele sihtrühmadele.

Kaja Plado, TÜ haridusteaduste instituudi eripedagoogika osakonna eesti keele erididaktika lektor, programmi ekspert:

Lootusrikas hetk: programmi alguses ilmutasid suur hulk inimesi valmisolekut HEV-lastele õppekirjanduse koostamiseks. Siis aga selle vastuolu äratundmine, et LIHTSA õppematerjali tegemine on pagana KEERULINE tegevus. Positiivne, et teadvustus pedagoogiline tõde: mida nõrgem laps, seda täpsemad peavad olema tema õpetamiseks kasutavad materjalid.

Südantsoojendav hetk: kauaaegsete partnerite koondumine ja konkreetsed väljundid meie aastatepikkusele koostegevusele, teooria väljund praktikasse.
Uute töörühmade moodustumine, töörühmades tekkinud sünergia. Osalesin inimeseõpetuse töörühmas pikki tööpäevi. Töörühma liikmed hakkasid üksteist lõpuks ise juhendama ja minu kui eksperdi roll seeläbi vähenes.

Mõtlemapanev hetk: napid finantsvõimalused ei luba saavutada maksimumi. Ehkki tunnistatakse vajadust õpiraskustega lastele eriti hästi vormistatud ja illustreeritud materjalide järele, on tulemuseks sageli must-valged või piiratud värvikasutusega tööraamatud. Tunnustus Studiumile, kus väheste vahenditega hea tulemus on saavutatud.

Kriitiline hetk: kas tõesti katkeb hästi toimima saadud süsteem HEV-õpilastele materjalide koostamiseks, kuigi selle sisulises jätkusuutlikkuses ei kahtle keegi. On olemas vajalike teadmiste, õpiraskustega laste probleeme tundvad ja arvestavad tegijad, kellest on moodustunud hästi toimivad ja pühendunud töörühmad. Seda potentsiaali ei tohiks kaotsi lasta.

Mõned kommentaarid õppevara kohta. Lapsevanem: Miks küll peab laps kõigepealt saama õpiraskuste diagnoosi, et saada õppida nii suurepäraste tööraamatute järgi! Lapsel on õppimise trots kadunud.

Eripedagoogika 3.kursuse tudeng: Kui mul oleks olnud koolis sellised raamatud, ei oleks ma loodusõpetuse tundi tõenäoliselt vihanud.

4. klassis õppiv tüdruk materjale sirvides: Miks meie õpikus ei võiks nii lihtsalt sellest kirjutada!

Programmi mõju: õpiabirühmad on saanud materjali õpioskuste kujundamiseks õpiraskustega lastel. Õpiabitunnid ei ole järeleaitamise tunnid. Teadvustuvad eripedagoogilise abistamise põhimõtted ka tavaõpetuses.

Kaja Pastarus, Tartu Kroonuaia kooli õpetaja, HEV-õppevara koostaja:

Enne esimese HEV-õppevara (Eesti keele lugemik-tööraamat 2. klassile) koostamist olid mul igapäevased kogemused õppematerjalide kokkupaneku osas. Kaasaegne õppevara lihtsustatud õppe õpilastele puudus nagu ka süsteemse õppematerjali koostamise kogemus.

Töö käigus õppisin tõenäoliselt järgmisi oskusi: tegevuse kavandamine – kõigepealt oli vajalik luua nn terviknägemus (missugune kogu õppeaasta materjal võiks välja näha, mida sisaldada). Aja planeerimine – kõik tuli teha oma igapäevase koolitöö kõrvalt (õpetan lihtsustatud õppe õpilasi). Pidev enesetäiendamine – erimetoodiliste teadmiste meeldetuletamine ja täiendamine.
Meelde jäänud hetked: rõõm ja kergendus, kui materjal sai valmis; hea tunne, kui sai trükitud kujul seda õppematerjali käes hoida. Huvitav oli välja mõelda õppeülesandeid. Aga ka väsimus arvuti taga töötamisest – põhitöö kõrvalt seda teha oli koormav, sinna kulusid õhtud, nädalavahetused. Ja pettumus, kui sain teada piiranguid. Näiteks polnud lugemik-tööraamatusse võimalik lisada värvipilte. Lihtsustatud õppe õpilased just vajavad kujutluspiltide tekitamist ja tajude arendamist näitliku materjali toel. Väga meeldiv oli koostöö kirjastuse töötajatega.

HEV-õppematerjal toetab lihtsustatud õppe õpilase õppimist, juba selle koostamisel on arvestatud vastava sihtrühmaga. Materjalid erinevad tunduvalt tavaõppe õpilastele mõeldutest. Oma lihtsustatud õppe õpilastega (7., 8. kl) olen katsetanud kasutada ka mõnda tavaõppele mõeldud teksti. Esimesed reaktsioonid iseseisval tutvumisel tekstiga olid „See on igav, mõttetu“. Õpilased otsustasid esmamulje põhjal ja lihtsam variant on kohe loobuda - tegelikult ei suutnud nad selles tekstis iseseisvalt orienteeruda (tihe, väikeses kirjas tekst). Loobumine, protest (sh käitumisprobleemid) võivad koolis väga kergesti tekkida, kui õpilasele pole õppematerjal jõukohane. Teksti ühiselt käsitledes leidsid õpilased, et tekst oli huvitav. Seega hakkab õpilaste õpimotivatsiooni koheselt mõjutama õppematerjali üldilme (lihtsustatud õppe lastele sobivad tekstid suuremas kirjas ja laiema reavahega), samuti tööviis, kuidas seda materjali käsitletakse (õpetajapoolne juhendamine, õppeülesanded jms). Kasutades lihtsustatud õppe materjale pole ma selliseid esmareaktsioone (igav, raske) täheldanud.

Krista Sunts, logopeed, HEV-õppevara koostaja, koolitaja:

HEV-õpilastele mõeldud õppevara olen koostanud ja kogunud kogu koolis töötatud aja jooksul, sest riiklikult ilmus taolist õppekirjandust väga vähe. Omi õppematerjale jagasid kolleegid omavahel, mõned nägid trükivalgust „Eripedagoogika“ kogumikes.

HEV-õppevara programmi algul oli kasulik psühholingvistika-alane koolitus. Karl Karlep oli projekti vaimne isa, kes aitas teadvustada protsessi ja andis hea teoreetilise baasi järgmiste lugemike koostamiseks. Väga asjalikud olid koolitused-seminarid programmi alguses, arendavad olid arutelud õppematerjalide koostajatega. Tahaksin tänada õppetekstide ja ülesannete kohta tagasidet andnud õpetajaid ja asjalikke retsensente. Aitäh, teist oli suur abi. Väga meeldiv oli koostöö Tiina Helekiviga, kellest kasvas programmi käigus pühendunud HEV-õppevara toimetaja.

Nii palju kui võimalik, kasutasin koostamisel olevaid lugemike tekste ja tööülesandeid oma töös tavakooli õpiraskustega lastega. VI ja VII klassi teabetekste lugesin ja analüüsisin tavakooli 5.-6.klassi õpilastega õpiabitundides, ilukirjanduslikke tekste kasutasin jutustamisoskuse arendamiseks ja kirjalike ümberjutustuste koostamisel. Ühegi lihtsustatud õppetaseme õpilasega ei ole projekti käigus koostatud lugemikke kasutanud, 4. klassi lugemiku uuendamisel oli abi LÕK-õpilasest, kellega koostöös sai tekste katsetada. Kui oli valikuvõimalus, eelistas poiss lugeda arvutiekraanilt, tema meeleheaks tegin mitmeid ppt-versioone, mis nüüd on kättesaadavad kodulehel.

Olen õppevara projektil silma peal hoidnud ja heameel on tõdeda, et aastatepikkune töö on osutunud viljakaks. Kuna olen seotud õppetööga TÜ eripedagoogika osakonnas ja lektor ka õpetajate täiendkoolitustel, siis igal võimalusel tutvustan nii üliõpilastele kui kolleegidele HEV-õppevara ja meie kodulehe http://www.hev.edu.ee võimalusi. Iga aastaga suureneb nende õpetajate hulk, kes selle kodulehe vahendusel HEV-õppevara kasutavad, paljudesse koolidesse on tellitud meie projekti õpikuid. Head meelt teeb, et lisaks lihtsustatud õppel olevatele lastele kasutatakse väljaantud õppematerjale õpiraskustega laste õpetamisel, kas siis alternatiivse õppevarana või õpiabitundides.

Kaire Niilus, Antsla gümnaasiumi abiõpetaja:

Kasutan kirjastuse Studium matemaatika tööraamatuid 5. ja 6. klassile, K. Pastaruse eesti keele lugemik-tööraamatut 2. ja 3. klassile, K. Suntsi eesti keele lugemik-tööraamatut 4. ja 5. klassile, K. Karlepi ja A. Kontori emakeele tööraamatut 5. klassile (TEA kirjastus), kirjastuse Atlex matemaatika tööraamatuid 3. ja 4. klassile.

Õpetan HEV-õpilasi tavaklassis, sellepärast on nimetatud õppevarast suur abi. Olen väga rahul. Tööd alustades tundsin puudust 1. klassi õppematerjalidest (matemaatika), kuid nüüd on ka see koostatud. Paranenud on ka vajaliku info kättesaadavus õppematerjalide kohta. See oli väga vajalik programm.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal: 

• Test aitab diagnoosida laste kõnehäireid
• Hariduslike erivajadustega lapsi tuleb märgata võimalikult vara
• Õppematerjalid lihtsustatud õppele või lihtsalt õppe lihtsustamine
• HEV-õppematerjalid Koolielu portaalis