BETTi (British Educational Training and Technology Show) külastab iga-aastaselt 35 000 inimest pea sajast riigist üle maailma. Esmakordselt juba 1985. aastal toimunud messilt leiab infot alusharidusest kõrghariduseni, sh erivajadustega õppijatele aga ka täiskasvanukoolituse kohta. Sissepääs messile on tasuta, seega näeb messil ka palju koole ja õpilasi.

Sel aastal oli esindatud ligi 800 ettevõtet, Eesti omi nende hulgas polnud. Kohal olid suured firmad nagu Microsoft, Google, Smart, Fujitsu, Huawei Technologies aga ka palju väiksemaid ettevõtteid. Messikülastajad said tutvuda arvukate interaktiivsete väljapanekutega, samuti kuulata ettekandeid, seminare, töötubasid haridusvaldkonna ekspertidelt. Esinejate seas oli muuhulgas näiteks Apple’i asepresident John Couch, Wikipedia asutaja Jimmy Wales jpt. Sel aastal valiti esmakordselt üritusele esinema ka 30 maailma juhtivat haridustehnoloogiale keskendunud start-up’i, mis tutvustasid oma tegemisi.

BETT haridusmess toimus Londonis Exceli messikeskuses, kuhu pääses ligi ka mööda köisraudteed. Pildil vaade köisraudteelt.

Uus ja huvitav käsikäes vana hea tuttavaga

„Tõmbasin paratamatult paralleele oma eelmise külastuskorraga, mis toimus küll vähemalt viis aastat tagasi. Mis kõige rohkem silma hakkas, on tehnoloogiliste lahenduste oluliselt suurem pealetung,“ ütles messi külastanud HITSA projektijuht Jüri Lõssenko. „Pedagoogilisi uuendusi pakkuvad tarkvaralised lahendused või muud sarnased reaalselt õppeprotsessi mõjutavad tooted ja/või teenused olid seekord selges vähemuses. Väga palju oli just konkureerivaid ettevõtteid vägagi kitsastes niššides.“

Messialal nägi nii esitlustarkvara nagu tahvlid, projektorid jm, kui ka 3D printereid, pilvelahendusi, robootikat. Palju oli ka tasulisi äppe tutvustavaid firmasid.

„Esmalt köitis minu tähelepanu pliiats, millega paberile kirjutades tuleb sama tekst arvuti ekraanile. Olen seda tehnoloogiat ka Eestis näinud,“ tõi välja HITSA IT projektijuht Kristi Kadaja-Kollom. „BETTil nähtud  pliiatsi erinevus Eesti omaga võrreldes oli see, et sellega sai kirjutada täiesti tavalisele paberile, mitte spetsiaalsele paberile, mis on seni olnud päris kallis.“ (Taolisi smartpen’e, mis ei vaja enam spetsiaalset paberit, on hakanud tootma mitmed firmad, nt Equil, Mobile Notes Pro jne)

„Mulle jäid silma kaks toodet. Samsungi Gear VR - virtuaalsest reaalsusest on hariduses aina rohkem juttu ning nüüd tundub, et tehnoloogia on jõudnud tasemele, kust on vaja reaalsete, töötavate ja klassiruumis kasutatavate lahendusteni jõuda,“ lisas Jüri Lõssenko. „Samuti uutmoodi valge tahvel „SMART kapp“, mis salvestab pildi digitaalselt ja mille eeliseks on väga kiire ja mugav ühildamine teiste nutiseadmete, arvutite jms vidinatega.“

Mitte kõik väljas olnud tehnoloogiad ja tooted ei olnud Eesti haridustöötajate jaoks uued. Näiteks tutvustati messil meile teada-tuntud Skype’i kui vahendit videokõnede tegemiseks ning Google Drive'i dokumentide üles laadimiseks. „Üllatavalt palju oli näiteid n-ö lahtisest uksest suure pauguga sissemurdmise kohta, näiteks tasulised teenused, mis samalaadsete tasuta lahendustega võrreldes näiliselt midagi olulist juurde ei andnud,“ lisas Lõssenko.

Lisaks suurele hulgale toodetele ja teenustele, millega messialal huvilisi meelitati, pakuti külastajatele ka põnevaid ettekandeid. „Kõige rohkem jäi meelde Jack Andraka, kes uuris ühel koolivaheajal vähktõve diagnoosimise vahendeid ning on välja mõelnud, kuidas saaks odavalt ja kiiresti teada, kas isikutel on soodumus vähktõveks või mitte. Kooli kõrvalt tehtud uurimise tulemusel avastas noormees vähimarkerid,“ meenutas Kristi Kadaja-Kollom.

Fotol Jack Andraka tutvustamas oma uurimustööd.

„Huvitav oli MS boksis toimunud Minecraft, kus näidati mängu lülitamist õppeprotsessi – õppijad olid koduse ülesande ehitanud oma mängu sisse,“ rääkis HITSA IT projektijuht Argo Ilves. „Meelde jäi ka ettekanne iPad’ile suunatud programmeerimisäppide kohta, millest mitmedki olid minu jaoks veel päris tundmatud, näiteks Gamepress ja Treehouse."

Jüri Lõssenko tõi välja ettekande programmeerimisest ja arvutiõppest koolis. „Mulle avaldas muljet neuroteadlasest teleprodutsent Fran Scotti väga teatraalne ja efektirohke ettekanne programmeerimise ja arvutiõppe tähtsusest õpilastele,“ ütles Lõssenko. „Scotti sõnul aitab see lastel aru saada kasutatava tehnoloogia toimimispõhimõtetest, arendab loovust ning loogilist mõtlemist.“

Kuigi Eesti ettevõtteid messialal seekord polnud, siis ettekandjate hulgas oli ka üks eestlane - presidendi noore teadlase preemia laureaat Mait Müntel, kes rääkis järgmise generatsiooni keeleõppest ning sellest, kuidas optimeerida keeleõpet tehnoloogia abiga.

Järgmine BETT Show toimub 20.-23. jaanuaril 2016 Londonis ExCeli messikeskuses. Tutvu messiga lähemalt: http://www.bettshow.com/

Näpunäiteid messil osalejatele:

• sissepääs messile on tasuta;
• soovitatav on külastada messi kohe esimesel päeval, sest siis on kõikidel boksidel veel tooteid tutvustavaid materjale ning ka rahvast on vähem kui nädalavahetusel;
• olge valmis suhtlema ja infot hankima, sest võib juhtuda, et boksist ei saa kohe teada, et mida nad pakuvad (kas riistvaralist toodet või tarkvara või on lihtsalt annetusi ootav heategevusorganisatsioon);
• messikeskus on suur ja ühest külastuspäevast võib jääda väheseks.

Fotod: BETT Show; Kristi Kadaja-Kollom.

Samal teemal:

• Educa haridusmess keskendus koolirahva heaolule
• Seitse müüti hästitoimivate koolisüsteemide kohta
• USA hariduseksperdid otsivad Eesti haridussüsteemi edu põhjuseid