10. märtsi hommikul pakkisid viis HITSA töötajat kastid infomaterjalidega kokku ja asusid teele…ei, mitte tundmatusse, vaid Kullamaa Keskkooli ja Märjamaa Gümnaasiumisse. Veidi tundmatu eesootav siiski oli, õpetajatööd ei tehta iga päev.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on liitunud algatusega „Reaalainetega edukaks“, mida finantseeritakse HITSA hallatavast Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi rakendusprogrammist. Korraldajaks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös „Tagasi kooli“ meeskonnaga. Teisipäeval antigi külalisõpetajatena tunde, kus tutvustati HITSA tegevusi ja IT-sektori võimalusi; räägiti, miks võiks minna IT-d õppima ja kust leida infot IT-erialade kohta.
Kui IT Hariduse Arenduskeskuse juhataja Andres Ääremaa, IKTP programmijuht Karin Kuldmets, turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Epp Alatalu, finantsjuht Sille Roots ja HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht Triin Kangur (lisaks üks ajakirjanik ja üks fotograaf) Kullamaa Keskkooli jõudsid, ei olnud tunnid veel alanud. Märjamaal oli koolipäev täies hoos, aga tundi keegi ei hilinenud.
Tundi annab Karin Kuldmets. Märjamaa Gümnaasium.
Kullamaa Keskkool on väike kool, kus õpib kokku 137 õpilast. Tundi anti 8., 9., 10., 11. ja 12. klassile. Märjamaa Gümnaasiumis on õpilasi veidi üle 500, ja seal anti tunde 9., 10. ja 11. klassi õpilastele.
„Iga eluala tulevik on digitaalne: tule õpi IKTd!“ on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse üks tunnuslauseid, mis on ajendatud president Toomas Hendrik Ilvese käesoleva õppeaasta avaloengust Infotehnoloogia Kolledžis. HITSA üks eesmärk on populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alast haridust ning teha tihedat koostööd IKT-sektori ettevõtete, riigi ja ülikoolide vahel. IKT-erialad annavad kõrgkooli lõpetanud noorele head töövõimalused, kuid need erialad eeldavad suurepärast reaalainete tundmist. HITSA toetab IKT-oskuste tarka kasutamist õpetamises ja õppimises ning tegutseb selle nimel, et igal õpetajal üldhariduskoolis, kutsekoolis ja kõrgkoolis oleks tänapäevased digipädevused. HITSA juhib tehnoloogiaharidust populariseerivat ProgeTiigri programmi, uudiste ja õppevahendite portaali Koolielu, haldab ja arendab õppuritele olulisi infosüsteeme SAIS, ÕIS ning Moodle.
Tundi annab Sille Roots. Märjamaa Gümnaasium.
Kõigest sellest räägiti õpilastele hästi lihtsalt, rohkete eluliste näidete, videofilmi ja veebimängu toel. Nii arutleti tunni alul, kas ja kuidas on noored hommikul juba digimaailma võimalusi kasutanud. Loomulikult olid nad nutitelefonis olnud, korra internetti kiiganud, mõni oli ka GPSi proovinud.
Tunni ühe osana tutvustati tuntud rahvusvahelisi IT-firmasid, mis alguse saanud Eestist: Skype, Taxify, GrabCad, TransferWise. Tutvustati ka, kus on Eestis praegu võimalik IT-erialasid õppida nii kutse- kui kõrghariduse tasandil.
Kui suurema osa ajast olid noored pigem tagasihoidlikud kuulajad, siis kaks asja tekitasid kindlalt elevust: küsimus, kui suured on noorte arvates IT-sektoris palgad ja Kahoot!-mäng nutiseadmetel, kus olid valikvastustega küsimused tunnis räägitust.
Tundi annab Triin Kangur. Kullamaa Keskkool.
Palkade osas olid pakkumised seinast seina, keegi arvas, et 800 eurot kuus on IT-spetsialistile hea palk, teine jälle, et IT-inimesed teenivad 2000-3000 eurot kuus. Jah, on võimalik ka nii palju teenida, keskmine palk IT-sektoris jääb praegu 1500-1800 euro kanti.
Tundi annab Andres Ääremaa. Kullamaa Keskkool.
Küsimusele, kes noortest plaanib oma tuleviku siduda IT-ga, kummaski koolis kätemerd vastuseks ei tõusnud, pigem on sellele mõelnud üksikud või pole veel üldse tulevikuplaane peetud. Küll oli noorte poolt positiivne tagasiside tunni kui niisuguse kohta; õpilastele meeldis, et neile tulevikuvõimalusi tutvustati.
Mida panid tunni jooksul tähele külalisõpetajad? HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht Triin Kangur:
Kullamaa Keskkooli 8. klassile pakkusid kõige enam huvi veebipõhised koostöövahendid, mida neile tutvustasin (Answer Garden ja Mentimeter). Need noored ei olnud oma valikuid veel tuleviku suhtes seadnud – IT-erialadest ei olnud nad eriti kuulnud. Kui rääkisin palgatasemetest ja supervõimalusetest, kuidas Eestis oma äriga alustada ja millist vapustavat karjääri on mõned meie seast teinud (vihjates CrabCadile ja TrasferWise´ile), siis jäid lastel suud ikka lahti küll.
Märjamaa noored (9.b klass), eriti tütarlapsed, olid huvitatud tehnoloogia abil muusika loomisest. Vaatasime koos ka mõnda programmi, mida nad võiksid ise kasutada. Samuti olid siin noored rohkem mõelnud oma tuleviku peale, näiteks ligi pool klassist oli otsustanud jätkata õpinguid kutsekoolis, IT-erialal siiski vaid üks tüdruk.
Märjamaalt tagasi sõites ja tundidele tagasi mõeldes hakkas mulle aina enam tunduma, et kõik need tunnid, mida me teeme HITSA Nutiklassis õpetajatele või digiajastu infotunnid koolides, need peaksid olema mõeldud hoopis õpilastele. Eriti maakoolide õpilastele, sest õpilaste kaudu oleks ehk rohkem võimalik suunata ka õpetajaid ja koolijuhte võtma kasutusele tehnoloogilisi võimalusi. Ma ei räägi pelgalt robootikast, mille soetamine võib olla kallis ja seetõttu kättesaamatu. Pigem mõtlen siin veebipõhiste lahenduste kasutamist õppetöö rikastamisel. Samuti olid pea kõikidel õpilastel ette näidata oma nutiseadmed, mida nad väga tahaksid ka tunnis kasutada. Kui neile vaid võimalus antaks.
Mul on kahju, et meil ei olnud kaasas vahendeid liitreaalsuse äppide näitamiseks. Need panevad juba õpetajatel silmad särama, mis siis veel lastest rääkida! Usun, et nende tutvustamine võiks paljudes õpilastes tekitada suuremat huvi ka IT-valdkonna erialade õppimise vastu. Me arvame, et noored teavad väga palju ja nad uurivad ja otsivad ise infot (ka nt uute tehnoloogiate või teadussaavutuste kohta), tegelikult päris nii see vist ei ole – me peaksime ise olema aktiivsemad noortele „õngede“ jagamisel ehk pakkuma noortele otse sama, mida me pakume koolitustel õpetajatele.
Tundi annab Epp Alatalu. Kullamaa Keskkool.
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu projektijuhilt Doris Põllult küsisin, kuidas on algatus „Reaalainetega edukas“, mis kestab terve märtsikuu, seni läinud.
Doris Põld: Tänavu on „Reaalainetega edukaks“ teinud kaks olulist muudatust. Kui varasemalt on ettevõtjad külalisõpetajatena koolidesse suundunud enamasti ühekaupa ja nädala jooksul, siis seekord on mitmes koolis üle Eesti samaaegselt koguni kümmekond külalisõpetajat oma kogemusi jagamas ning nädala asemel saab külalistunde anda kogu fookuskuu vältel. Sel aastal on ainulaadne ka see, et lisaks eesti emakeelega töötajatele suunduvad külalisõpetajatena koolidesse mitmed välistöötajad, jagades kogemusi ka vene, inglise ja saksa keeles.
Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtete töötajad annavad koolides tunde eesmärgiga tõsta noorte huvi tehnoloogia arengu ja reaalainete vastu ning tuua välja nende valdkondade praktilisi rakendusvõimalusi igapäevaelus. Noortele soovitakse näidata, et e-oskused muutuvad järjest enam oluliseks erinevate tööde tegemisel, ning juhatatakse kätte viited, kust saada rohkem infot IKT-valdkonna kohta. Lisaks tutvustatakse reaalainetega seotud karjäärivõimalusi.
Märtsikuu jooksul on palju ettevõtted koolidesse minemas suurema seltskonnaga, näiteks Playtech, Levira, Microsoft, Tieto Eesti, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool, IT Kolledž, Tehnopol, Kühne+Nagel, Uptime jt.
Julgustame õpetajaid, kes veel kõhklevad, „“Reaalainetega edukaks“ algatusega liituma ja "Tagasi kooli" infosüsteemi abil IKT-valdkonna külalisõpetajatega aktiivselt kontakti otsima. Tunde saab seostada kõikide õppeainetega, kuna tehnoloogia on järjest enam liikunud igasse eluvaldkonda.
Fotod: Toomas Huik.
Samal teemal: