Lisaks on eksponeeritud väike valik esemeid riigivapi kasutamisest.

Riigivapi loomisega tegeldi vahelduva innuga üle kuue aasta, muutusid seisukohad ja soositud motiivid. Lõpuks jäädi aastasadu Eestimaad tähistanud kolme lõviga vapi juurde. Nii on Eesti Vabariigi riigivapil kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Riigivapi kasutamise õigus ja kohustus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel. Riigivappi võib näha näiteks riigiasutuste dokumentidel, Riigikogu hoone fassaadil ja Vabariigi Presidendi auto numbrimärgil.

Eesti vapi looga on huvilistel olnud võimalus tutvuda ka varem. Rahvusarhiiv näitas vapikavandeid 2003. aastal näitusel "Teised võimalused", nüüd on seda täiendatud ajaloolist tausta valgustavate tekstidega. Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus „Eesti vapp“ alustas oma teekonda 2007. aastal jutustades riigivapi sünni- ja kujunemisloost.

Näituse kuraatorid: Hiljar Tammela, Ivar Leimus (Eesti Ajaloomuuseum), Liivi Uuet (Rahvusarhiiv).

Kunstnik-karikaturist: Andres Varustin.

Kujundaja: Aime Andresson (Eesti Ajaloomuuseum), Einike Leppik (Rahvusarhiiv).

Koostööpartner: Riigikantselei.

Rändnäitus on Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatud 21. juulist - 30. septembrini 2015. Näitus on eesti ja inglise keeles.

Allikas: Eesti AJaloomuuseumi pressiteade ja koduleht.

Samal teemal:

• Koole kutsutakse kultuuripärandit säilitama
• Põnevaid võimalusi Eesti ajaloo õpetamiseks