Loo autor on SA Archimedes Noorteagentuuri kommunikatsioonijuht Evelin Koppel.

Koolikeskkonna hoolivamaks muutmisele keskenduv programm Hooliv Klass on tänaseks juba suure hooga alanud. Programmis osalevate koolide (Mustamäe Gümnaasium, Juuru  Eduard Vilde Kool, Nõo Põhikool, Rõuge Põhikool ja Tarvastu Gümnaasium) õpetajatele  on esimene koolitus juba toimunud ning nüüd kogutakse andmeid noorte eneseteadlikkuse ja heaolu kohta koolis ja tehakse õpilaste koolituse ootuses järgmisi samme.

Fookuses on õpetaja

„Esimese seminari põhjal oli hästi näha, milles seisnevad koolide murekohad,“  ütles projekti üks eestvedaja, noorteagentuuri koolitustegevuse kvaliteedijuht Siim Värv. „Kas ei toimi õpilastevaheline koostöö kuigi hästi, kiputakse üksteisele halvasti ütlema või on õpetajal keeruline konfliktsituatsioonis toime tulla.“

Värvi sõnul ongi tänavuse arenguprogrammi fookuses töö õpetajaga, lisaks meeskonna loomise- ja grupiprotsessid. „Oleme aluseks võtnud Tuckmani grupiprotsesside teooria, mille järgi on gruppidel erinevad arengustaadiumid. Meie ülesanne on koos klassi tugimeeskonnaga välja selgitada, millises etapis iga klass parasjagu on ja läheneda neile individuaalselt. Mõnel juhul on vaja tekitada klassis uusi juhte, teinekord tuleb senikehtinud rollid sassi lüüa või tugevdada õpetaja liidripositsiooni,“ selgitas Värv.

Kooli juhtkonda tuleb kaasata

Osalevate koolide valiku puhul sai määravaks, kas ja mil määral on kaasatud kooli juhtkond ning noorsootöötaja, samuti jälgiti, et programm vastaks kooli vajadusele ning et osalejad oleksid erinevaist paigust üle Eesti.  Esmakordselt kaasati programmi ka 11. klass jälgimaks, kas ja kuidas mõjutab osalemine vanemaid õpilasi.

Ühe osaleja, Nõo Põhikooli direktor Rein Uusmaa sõnul soovinuks ta  Hooliva Klassiga liituda juba eelmisel aastal kui avaldati esimesed tulemused. „Lugedes programmi kohta käivat infot ja põhimõtteid  sain kohe aru, et see on just see, mida meile vaja on. Ka meil oli üks klassikomplekt, kelle omavahelised suhted polnud kõige paremad“. 

Uusmaa sõnul teeb nende kooli eriliseks see, et sel õppeaastal plaanitakse liita kaks paralleelklassi üheks tervikuks, misläbi loodetakse programmi mõju suurendada. Tegelikult loodab Uusmaa, et  pikemas perspektiivis saab kogemusest kasu terve kool. Programmi ühe tugevusena näeb ka Uusmaa seda, et  lisaks õpilastele tegeletakse ühtlasi täiskasvanud tugimeeskonnaga.

"Minu jaoks on hooliv klass grupp teadlikumaid õpilasi. Nad teadvustavad rohkem oma käitumise tagamaid ja oskavad seda ka sõnadesse panna. Kindlasti tajuvad nad klassi ühtse meeskonnana ja näitavad seda oma suhtlemises ja tegutsemises välja. Õpetaja aga on selle meeskonna juht ja eestvedaja. Tema roll on olla veelgi terasem vaatleja,  reageerija ja eeskuju,“  kirjeldab Uusmaa oma nägemust, mis edaspidi programmi tulemusel võiks klassides olla teisiti. Ühtlasi loodab ta, et Hoolivas Klassis osalemisega  tõuseb õpilaste eneseteadlikkus ja paraneb õppeedukus.

Mis programm see on?

Hooliv Klass on 2014. aastal alanud koolidele suunatud programm, mille eesmärk on õpetada oskusi ja pakkuda kogemusi aitamaks luua klassist hooliv meeskond. Programm on ennekõike mõeldud klassidele, mis  ühtse meeskonnana ei toimi, kus esineb konflikte ja õpilastel on raskusi õppetööle keskendumisega. Programm on ainulaadne selle poolest, et omavahel seotakse kooli- ja noorsootöö. Programmi viib ellu SA Archimedes Noorteagentuur koostöös ENTK-ga.

Fotod programmilt Hooliv Klass.

Samal teemal:

• Noorsootöö head praktikad "Heade näidete" seminaril
• "Hooliv klass" õigustab oma nime