Rahvusvaheline projektitöö eTwinning on hea vahend õpetajatele ja õpilastele, et nendel teemadel kaasa rääkida või süvitsi mõtiskleda. 18. märtsil algas ka eTwinningu kevadkampaania, mis keskendub demokraatliku osalemise teemale. Tähtis on arendada õpilastes kriitilise mõtlemise oskust, sallivust ja tolerantsust, meeskonnatöö oskuseid. Noored peavad teadma, kuidas ühiskond toimib nii kohalikul kui riigi tasandil. 

Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulaineni juhtimisel toimus 28. märtsil eTwinningu seminar „ Kuidas koolis demokraatiast rääkida?“. Madli-Maria jagas oma praktilisi kogemusi, eTwinningu projekte on ta aastaid teinud, ehkki viimasel ajal vähem.  „Tahan anda mõned ideed, millest teil õpetajatena oleks võimalik projekte alustada,“ sõnas ta kuulajatele. 

Kui üks mees seisab klassi ees ja osutab tahvlile, kuhu on kirjutatud sõna „demokraatia“, siis see on kõike muud kui demokraatia või selle õpetamine. Demokraatia algab klassiruumist, kus õpilased saavad kaasa mõelda ja rääkida ning õpetajad saavad anda laste häälele mõjujõu. Demokraatia on läbiva teemana õppekavas, miks siis veel eTwinningus? „Sedalaadi koostöö ka nooremate õpilaste vahel annab hästi palju avaramat vaadet, kasvatab kriitilist mõtlemist, sallivust, võimaldab näha teemasid teisest vaatenurgast. eTwinningu projektide kõige suurem väärtus on riikideülene koostöö,“ sõnas Madli-Maria Naulainen. Kui eTwinningu keskkonda lisandus võimalus teha Eesti koolide vahelisi eTwinningu projekte,  siis siin on demokraatia eriti tänuväärne teema. Teha koostööd näiteks Saaremaa ja Ida-Virumaa koolide vahel, et noored näeksid, kas ja kui erinevates keskkondades nad elavad ja kuidas see mõjutab arusaamist demokraatiast. 
„Demokraatia teemana ainetunnis või projektitöös, igal juhul on õpilane aktiivne pool ja õpetaja on suunav jõud, kes tagab hea õppekeskkonna ja motiveerib õpilasi. Õpilastele võiks jääda nende teemade puhul initsiatiiv. Nad on lahenduste otsijad,“ rõhutas Madli-Maria Naulainen. 

Veebiseminaril osalenud said kindlasti ideid, mida eTwinningus rakendada, sest praktilisi näiteid tõi Madli-Maria palju. Siinkohal on ära toodud mõned teemad.

Koolidemokraatia. Koolid on demokraatlikud organisatsioonid, kus on sõnaõigus nii juhtkonnal, õpetajatel kui õpilastel. Kuidas õpilased ise teeksid koolikeskkonda paremaks? Mis roll on õpilasesindusel? Kuidas erinevates koolides toimib õpilasesindus, kui suur on nende sõnaõigus?

Demokraatia klassiruumis. Kuidas see toimib erinevates riikides? Kuidas luuakse reeglid, mille järgi klassiruumis toimetatakse, palju neid reegleid on? Kas on klassis kindlad ametid, kuidas valitakse? Ainekeskne õpetuse puhul on erinevad õpetajad, igal omad reeglid. Kuidas nendega kohanetakse? 

Valimised riigiti. Võrdluspõhine projekt. „Kui põhjalikult teemasse süüvida, oleneb sellest, kui pikk projekt teha. Olen kogenud, et parem, kui projekt on lühike ja lööv, siis õpilased ei tüdine ära,“ sõnas Madli-Maria oma kogemusest. 

Ühiskondade võrdlus. Mis on noorte arvates murekohad selles ühiskonnas, kus nemad elavad? Millest rohkem räägitakse, mõeldakse? „Olen teinud fotovaatluse projekte ühiskonnaõpetuses. Õpilased saavad ülesande pildis jäädvustada ühiskonna murekohad või see, mis on hästi. Mis on meie ümber, mis meid kõnetab,“ ütles Madli-Maria. 

Mis võiks õpilastele tõeliselt põnev olla? Põnev oleks virtuaalne valimiskampaania, kus õpilased saavadki ülesande luua valimiskampaania koos kõige sellega, mis valimiskampaaniatega tegelikult kaasas käib. Nad peavad põhjendama, miks on nende erakond loodud, miks nad osalevad valimistel, mida tahavad muuta, miks nemad peaksid võitma, mis valimislubadusi annavad jne. 

Või siis teha oma riigi valmiskampaaniate edetabel. Näiteks välja valida viis mõjuvamat reklaami. Reklaam annab häid analüüsivõimalusi, arendab kriitilist mõtlemist. 

Arutleda võib teemal, mis viib noored valima? See sobib just vanematele õpilastele. Mida võiksid teha need, kes ei ole valimisealised, kuidas nemad saavad ühiskonda mõjutada? Väitlusturniire võib ka veebipõhiselt pidada. 

Madli-Maria Naulainen lõpetas veebiseminari kunagi kuuldud mõtisklusega: kas uskuma jäädakse seda, kes kõige kõvemini räägib, või seda, kes ütleb välja kõige targema mõtte? „See on hea lähtekoht, et hakata demokraatiast rääkima ja siit tuleb välja õpetaja roll: suunata üksteist kuulama. Anname õpilaste mõttele hääle ja tiivad.“

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust
• Kuidas vanast paberist uued asjad tehakse?
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine