Uued õppematerjalid

esitlus
Svetlana Astahhova12. Aprill 2018
mäng
Ragnar Vutt12. Aprill 2018
kodulehekülg
TiiuLe05. Jaanuar 2018
tunnikava
TiiuLe05. Jaanuar 2018

IT-tugi õpetajatele IT-huviliste õpilaste näol võiks olla igas koolis


Avaldaja:Madli Leikop23. Mai 2019

Igas koolis on õpilasi, kelle huvi arvutite vastu ja teadmised infotehnoloogiast on tunduvalt suuremad, kui õppekava või arvutitund seda nõuab. Nendest õpilastest võib saada hea IT-tugi õpetajatele.

16. mail Tallinna Ülikoolis toimunud HITSA seminaril “Õppeprotsesside juhtimine digiajastul” olid koos DigiKiirendi programmis osalenud koolide juhtkonna- ja meeskonnaliikmed. Koolijuhid tutvustasid DigiKiirendi käigus valminud projekte. Rakke Kool ja Häädemeste Keskkool olid teineteisest sõltumatult valinud teemaks just õpilaste IT-tugi õpetajatele. 

IT-õpilased Häädemeestel

Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink tunnistas, et nemad said idee Gustav Adolfi Gümnaasiumist. DigiKiirendi avaseminaril tutvustas Ingrid Maadvere oma kooli kogemust ja sealt see silma-kõrva jäigi. 

„Meil on kuus-seitse õpetajat, kes on tundides aktiivsed digivahendite kasutajad. Meil on kolm arvutiklassi: üks statsionaarne, sülearvutid ja tahvelarvutid on n-ö mobiilsed klassid. Tundsime, et neid peaksid rohkemad õpetajad kasutama. Õpilastele tuleb anda ainealased pädevused, aga tänapäeva maailm ootab noortelt ka muid oskusi. Koolina vastustame ka nende digipädevuste eest. Laps ootab erinevaid õppimismeetodid, digi aitab tundi põnevamaks muuta,“ rääkis Aule Kink DigiKiirendi programmis osalemise taustast. 

IT-tugiõpilastega otsustati teha nii, et kuulutati välja konkurss, kes tahab olla õpetaja IT-abiline. Laekus üks sooviavaldus. Seejärel tegi informaatikaõpetaja suunatud pakkumisi. Praegu tegutseb koolis kuus IT-abilist, kes on läbinud ka väikese koolituse. Abi võib vaja minna alates sellest, et arvuti tunnis tõrgub ja lõpetades näiteks uue äpi allalaadimise ja katsetusega – kui selle teeb ära õpilane, on õpetajal tunnis kergem ja aega kulub ka vähem. Aule Kink sõnas, et seda, kuivõrd õpetajad ikkagi IT-abilisi usaldavad ja kasutavad, näitab aeg, aktiivsemalt võiks seda teha küll. 

IT-õpilased Rakkes

Rakke Kooli direktor Igmar Matto sõnas, et nendegi eesmärk just sellise projekti valikul oli kasutada ära õpilaste teadmised ja oskused õpetajate abistamiseks ja rakendada õppetöös paremini olemasolevat tehnikat. IT-toeks said viis poissi, kes kolme nädala jooksul olid vajadusel kohe õpetajatele abiks. Õpetajad osalesid projektis siiski valikuliselt. Poisid valiti selle alusel, kes ise tahtsid abiks olla. Poisid, kes igapäevases õppetöös esirinnas ei ole, aga on oma infotehnoloogia kasutuskogemusega täiskasvanutest kaugel ees. „Kõige alus on suhtlemine,“ sõnas Ingmar Matto.“Kui alguses ei julgenud õpetajad abi küsida ja poisid ei julgenud ka kogu aeg abi pakkuda, siis kolme nädala jooksul suhtlemine muutus, suhtlemisjulgus kasvas mõlemalt poolt. Õpilasest IT-tugiisik võiks olla igas klassis. Projektiga jätkame kindlasti sügisel.“ 

Kui küsiti, kuidas praktikas abistamine välja näeb, kas õpilase võis ka tunnist ära kutsuda, siis vastasid nii Aule Kink kui Igmar Matto, et see oli õpetajate vaba valik, millal ja mis abi nad kasutasid. Kui vaja, siis võis IT-õpilase ka tunnist välja kutsuda, aga valdavalt saadi hakkama vahetundidega või siis lepiti koolipäeva lõpus kokku, mida õpetaja järgmisteks tundideks vajab. „On õpetajaid, kellel ei olegi vaja digipädevusi omandada samal määral kui noor põlvkond neid valdab. Aga õpetaja peab teadlikult andma lastele võimaluse, peab meeles pidama, et nad oskavad alati natuke rohkem kui meie,“ sõnas Aule Kink. 

Suurenes õpetajate koostöö

HITSA nõustamis- ja koolitusprogrammis DigiKiirendi osalemist kiitis Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink väga. „On asju, mida lihtsalt tuleb teha. Mul on hea meel, et vaid üksikud õpetajad meie koolist jäid kõrvale, õpetajad käisid koolitustel aktiivselt kohal. Õpetajad väga hindavad head koolitajat, kuulsime ainult positiivset tagasisidet. Õpetajatevaheline suhtlus tihenes, teadmiste-oskuste jagamine oli loomulik. Leppisime kokku, et edaspidi hakkab olema üks pikk regulaarne vahetund, kus õpetajad saavad kokku, räägivad, mis on õnnestunud, mis ebaõnnestunud, jagavad digikogemusi.“

Enda õppimise kohta programmis sõnas Aule Kink, et õppis ja nägi, kuidas igal protsessil peab koolis olema omanik. „Enne oli digipädevus protsess, mis piltlikult öeldes oli keset saali. Teadsime, et meil on personali seast kasvamas hea informaatikaõpetaja-haridustehnoloog, seame asjad nii, et tema võtab kooli digiprotsessi juhtida. Siis liiguvad asjad kiiremini.“

Digimaailmas on alati uut, mida õppida

Digikiirendist soovitab Aule Kink koolidel kindlasti osa võtta, kui seda võimalust pakutakse. „See annab uue hoo, ka uusi teadmisi. Isegi kui tundub, et õpetajad on meie koolis kõik digipädevad, on digimaailmas alati uut õppida. Ma isegi ei näe kooli, kes võiks öelda ei, kool võidab DigiKiirendist igal juhul.“

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja nõustamisprogramm algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, programmi esimeses etapis 17 koolimeeskonda neljast Eesti maakonnast.
DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Avafoto: HITSA, DigiKiirendi programmi avaseminar 2019

Samal teemal: