Uued õppematerjalid

esitlus
Svetlana Astahhova12. Aprill 2018
mäng
Ragnar Vutt12. Aprill 2018
kodulehekülg
TiiuLe05. Jaanuar 2018
tunnikava
TiiuLe05. Jaanuar 2018

Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse


Avaldaja:Madli Leikop07. Detsember 2019

27. novembril olid HITSA nutiklassis koos seitsme kooli meeskonnad, et panna punkt oktoobris alanud koolitusele "Digiajastu haridusjuht: õppijate digipädevuse arendamine".

HITSA uue koolituse esimesed osalised olid Peetri Lasteaed-Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Vaida Põhikool, Leie Põhikool, Jüri Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Raikküla Põhikool. 

Koolitusi sarjast „Digiajastu haridusjuht“ on HITSA juba mõnda aega pakkunud, seni kolme moodulit – muutuste juhtimine koolis, (digi)taristu arendamine ja õpetajate digipädevused. Neljas moodul ehk uus koolitus pööras tähelepanu õpilastele: kuidas kooli juhtkond ja õpetajad saavad toetada õpilaste digipädevuse arengut.

3-liikmelised meeskonnad pidid kursuse jooksul algust tegema digiainekavaga: kuidas digipädevused on aineõpetuse lisa. Lisaks tuli välja mõelda üks digipõhine õpilasüritus ja see ka teoks teha. Nutiklassis tutvustati posterettekannete abil, kuidas mõlemad õnnestusid. Kõik said tutvuda kõigi töödega ja aega oli piisavalt, et küsimusi esitada ning kogemusi vahetada. 

Peetri Lasteaed-Põhikooli meeskond otsustas korraldada jõulukaartide konkursi ja valida välja kooli jõulukaart. Eesmärk oli, et õpilane oskaks kujundada digitaalset kaarti, tööd salvestada ja saata e-kirja. “Tahtsime õpilasi panna rohkem digiloomega tegelema. Enamasti tehti tööd Canva keskkonnas. Tegime konkursi 5. klassides, meil on viis viiendat klassi. Esimesel korral oli teema lihtsalt jõulukaart, teises ringis tuli teha üks minimalistlik, üks loomadega, üks pere-jõulukaart. See pani õpilasi nägema disaini erinevaid pooli,” selgitas klassiõpetaja ja koolitusmeeskonna liige Helen Pullinen.

D3.jpg

Palivere Põhikoolis toimus digiviktoriin 4.-6. klassile http://wizer.me keskkonnas. Küsimused koostasid aineõpetajad. “Eesmärk oli, et õpilased oskaksid kasutada digiseadmeid infootsinguks. Mis märksõnu kasutada, et saada vastuseid küsmustele, mida aineõpetajad olid esitanud. Viktoriiniks oli mõeldud 20 minutit, aga küsimusi sai natuke palju. Plaan on teha sarnast viktoriini perepäeval, et vanemad ka näeksid, mida lapsed teevad,” rääkis inglise keele õpetaja Anu Peetris, kes digiviktoriini postrit tuvustas.  

Jüri Gümnaasiumis toimus samuti digiviktoriin. See oli 7.-9. klassile küberturvalisuse teemadel. “Meeskonnaga mõtlesime välja küsimused ja olukorrad, millele tuli lahendus leida. Kooliaasta lõpuni toimub iga õppeperioodi lõpus üks viktoriinivoor. Kooliaasta lõpuks selgub võitja, peaauhind on töötuba Mektorys kogu klassile. Viktoriin toimub keskkonnas Quizizz,” rääkis kooli haridustehnoloog Sandra Taimre. Probleemidena tõi ta välja, et Quizizz ei osutunud parimaks valikuks, viktoriin kattus mitme teise üritusega ja reklaami oleks pidanud rohkem tegema. Positiivne on, et õpetajate ja õpilaste digioskused arenesid kindlasti. 

Haapsalu Linna Algkooli digiüritus õpilastele oli mardipäeva digimäng 3.-4. klassile, Leie Põhikoolis tehti ainepõhist digiorienteerumist, Raikküla Põhikoolis peeti isadepäeva nii, et koos tegutsesid lapsed, isad ja Lego WeDo robotid; Vaida Põhikoolis peeti QR-koodidele jahti ning õpiti nii tundma naaberriiki Lätit. 

D2.jpg

Koolitusel osalenud tõdesid, et digiainekava koostamine oli tunduvalt keerukam ülesanne kui õpilasürituse korraldamine. Takistustena nimetati õpetajate ebaühtlaseid digioskusi, vahendite ühekülgsust, ajapuudust, suures koolis oli raskusi infovahetusega; ei olnud ülevaadet, mida tundides kasutatakse jms. Kõik koolid siiski jätkavad digipädevuste lisamist ainekavadesse. Mõned näited. 

Peetri Lasteaed-Põhikoolil on olemas informaatika ainekava 2.-3. kooliastmes. Puudu on 1. kooliaste. Digitunnid toimuvad 5. ja 7. klassis, olemas on töökavad. Suurema osa digiainekava tööst tegid kolm meeskonnaliiget, kaasati haridustehnoloog ja digiõpetuse õpetajad. Saavutused: jõulukaartide konkurss, 3D-printeri tunnid, Ventspilsi digiväljakutses osalemine kahel aastal. Takistused: kool on suur, ainult üks arvutiklass, õpetajatel vähesed digiteadmised, vähe on süle- ja tahvelarvuteid. Jätkamine: koolitused õpetajatele, lisada 1. kooliastme informaatika ainekava. 

Vaida Põhikoolis kogunesid õpetajad suve alguses kahel päeval, et kaardistada eelmise õppeaasta tegevused, monitoorida olukorda ja võimalusi uueks õppeaastaks. Takistused: õpetajate ebaühtlased digioskused, vahendite ühekülgsus, seostamine oma ainega. Plaanis: üldised digipädevuste koolitused, ainealaste digipädevuste koolitused, digiseadmete kasutamise koolitused. Õppeaasta jooksul toimub monitoorimine, õpetajate juhendamine ja julgustamine, kevadel tehakse kokkuvõtted ja lisatakse digipädevused ainekavadesse. 

D4.jpg

"Siin koolitusel lükkasime tegevustele hoo sisse, digipädevuste lõimimine ainekavadesse on pidev protsess,“ sõnas HITSA projektijuht Piret Lehiste. 

Pilootkoolitusele pääses seitse kooli. Järgmisel aastal on koolitust „Õppijate digipädevuse arendamine“ plaanis rohkem kordi ja huvilised koolid on oodatud. Registreerimisest anname infot HITSA kodulehel ja HITSA koolituskalendris. 

Samal teemal: