Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 

“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Narva-Jõesuu Kool läbis edukalt Digikiirendi nn rätsepakoolituse

Projektiks, mis pidi valmima koolituse lõpuks, valis Narva-Jõesuu Kool digipädevuste lõimimise 5. klassi loodusõpetuse ainekavasse. Distantsõpe, samal ajal toimunud Digikiirendi koolitus õpetajatele ja  digiõppematerjalide loomine koos andsid selleks hea võimaluse. Tulemust kontrollitakse nii, et õpilased osalevad digipädevuse tasemetöös ning kui tulemused on paremad kui eelmise aasta tasemetöös, on projekt õnnestunud. Projekti saab laiendada ka 1.-7. klassi loodusõpetuse ainekavadesse. 

Narva-Jõesuu Kooli õpetajad Julia Zharkova ja Andrei Akimov kirjutasid Digikiirendist kokkuvõtet tehes, et distantsõppe tõttu pidid mõned õpetajad omandama uusi teadmisi väga kiiresti, suures mahus ning harjumatul viisil. Digikiirendi näol võtsid õpetajad esimest korda osa koolitusest, mis oli korraldatud ZOOMi platvormi abil. 

Koolituselt saadud teadmised ja vilumused tulevad kindlasti kasuks, olgu või mainitud mõned uued õptiud keskkonnad. Näiteks http://www.padlet.com, online-tahvel, mis annab igale õpilasele võimaluse oma töid teistelegi näidata. Õpetaja paigutab tahvlile õppematerjale: fotod, videod, materjalid internetist jms. Või siis https://www.liveworksheets.com, kus õpetaja saab luua elektroonilisi töölehti ning raamatuid ainete ja teemade järgi. Online-viktoriine õppisid õpetajad tegema keskkonnas https://quizizz.com. 

„Paari nädalaga oleme teinud rohkem kui mitme aastaga. Õpetajad said uusi teadmisi, mida kindlasti rakendavad tööprotsessis ka järgmisel aastal. Õpetaja saab valida kõige sobivamaid e-ressursse erinevatele õppeastmetele. Õpilased õpivad koos õpetajaga. Õpetajate ülesanne on oma õppijatele digioskusi õpetada, et saada hakkama muutuvas maailmas,“ võtsid õpetajad koolituse kokku. 

Sinimäe Põhikooli õpilased tegid GPS-kunsti

Sinimäe Põhikooli meeskond leidis, et neil oli distantsõppe alguses kaks suurt eelist – esiteks kasutasid nende õpetajad juba ennegi aktiivselt Viberi gruppe, teiseks olid nad parasjagu alustanud õppimist Digikiirendi programmis. “Meil oli algusest peale põhimõte, et me ei võta kasutusse palju uusi keskkondi, sest õpilastel on raske nendes orienteeruda. Vaikselt tuli keskkondi siiski juurde, oli õpetajaid, kes tundsid end mugavamalt Skype´i kasutades, Google Classroom ja Padlet olid samuti kasutuses. Õppeaasta lõpuks tundsime end erinevates keskkondades ja distantsõppes juba nii kindlalt, et julgesime ette võtta isegi projektinädala, mille raames tegime õpilastega GPS-kunsti,” võib lugeda Sinimäe Põhikooli kokkuvõttest.

Näide ka Lääne-Virumaalt 

Vajangu Põhikooli koolimeeskond oli samuti rahul, et nad liideti DigiKiirendi baaskoolitusega saamaks sügavamaid teadmisi digivahendite kasutamisest õppetöös.  „Ei saa väita, et meie koolis digivahendeid varem ei kasutatud – kasutati küll, aga asi polnud nii süsteemne,“ tegi meeskond kokkuvõtte. „Nüüd läks korraga vaja palju uusi keskkondi, teadmisi, et ise hakkama saada ja lisaks see koos teadmistega ka õpilastele edasi anda. Õpilased pidid keskkondades toimetama  ja lisaks uue õppematerjali selgeks saama.“

Vajangu Põhikooli õpetajate mõtteid:  

• Digikiirendi kursus sattus just digiõppe ajale ja kursusel saadud oskusi sai kasutada e-tundide andmisel. Uusi platvorme tuleb õpetada lastele kooli tulles.
• Kasutasime keskkondi Opiq, Quizizz, Kahoot, Taskutark, Writereader, Youtube, Crossword, Padlet jne. Õppisin juurde palju uut ja huvitavat.
• Sain teada, kuidas muusikakatkendeid teha ja kuulamiseks üles laadida. Ristsõnade koostamine oli huvitav. Saatsin õpilastele e- kooli lingid, mida nad teemade õppimisel kasutasid. Laule õppisid nad Youtubist.
• Mind huvitasid erinevate huvigruppidega suhtlemiskanalid. Uusi teadmisi sain Facebooki ja Google Drive´i kasutamiseks.

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Bram Naus on Unsplash

Samal teemal:

• Värska Gümnaasiumis tehti distantsõppeks kindlad kokkulepped juba esimesel päeval
• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi