Teemaveerandid

Konverentsil räägiti filosofeerimisest, üldpädevustest, huumori olulisusest hariduses, stressist, enesereguleerimisest, õpetajate õppimisest, tulevikuoskustest ja paljust muust. Kes ei saanud kohapeal kaasa mõelda, saavad end nüüd tagantjärele räägituga kurssi viia. Kui kiirel pühade-eelsel ajal on selleks keeruline aega leida, siis tasub panna endale kalendrisse meeldetuletus saabuvaks koolivaheajaks! 

Vaata videoid ja slaide Huvitava Kooli blogist!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Hariduskonverentsil uuritakse, kuidas kool toetab õppijate mõtlemisoskust
• Õppereis Hollandisse: haridussüsteemi määrab hariduse vabadus

Kokku kogunes teadlaste ja õppejõudude poolt isegi rohkem kui 100 teadus- ja populaarteaduslikku artiklit. 

„Ühest küljest selgitavad artiklid meie rahvale ülikoolis tehtavat. Teisalt sundis see teadlasi tegelema eestikeelse terminoloogiaga. Ja kolmandaks tutvustasime ühiskonnale teaduslikult põhjendatud seisukohti erinevates valdkondades,“ sõnas rektor Mait Klaassen. 

Aasta jooksul maaülikooli teadlaste sulest ilmunud artiklite valikuga saab tutvuda siin: http://www.emu.ee/ev100/. Tulevikus koondatakse ülikoolis ilmuvad eestikeelsed teaduslood maaülikooli raamatukogu andmebaasi. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• Maaülikoolis õpib välistudengeid 43 riigist
• Maaülikool sõlmis kutseõppeasutustega koostööleppe

HITSA „DigiKiirendi“ programm toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. „Mina üldiselt ei karda arvutit, ehkki tööstaaži põhjal võiks öelda, et kuulun sinna põlvkonda, kes arvuti ligi ei lähe. Aga eriline oskaja ma ei olnud ja palju asju õppisin koolitustel juurde,“ võttis asja lühidalt kokku klassiõpetaja Anne Heimann. 

Staažikad õpetajad ja Digipeegel

Anne Heimannil, ta kolleegil Ene Küünarpuul ning kooli direktoril Tiina Puusalul on igaühel pedagoogilist staaži aukartustäratav hulk, 30 aastat ja rohkemgi. Ene Küünarpuu sõnas naljatamisi, et staaži on nii palju, et seda ei julge välja öeldagi... Huvijuht Kail Visla on aga üsna õpetajatee alguses, Risti Põhikoolis on ta tööl olnud viis aastat. Nii võeti ka uudis digikoolitusest vastu veidi erinevalt, kes rahulikumalt, kes murelikumalt. 

Tiina Puusalu sõnutsi sai kõik alguse juba siis, kui kool hindas oma digiküpsust selleks spetsiaalselt loodud mõõdikute abil Digipeegli keskkonnas. „Digipeeglit sundis täitma koolipidaja, ütleme otse ja ausalt. Meie kool ei hinnanud ennast üldse mitte madalalt digipädevuste osas. Digipeegli põhjal pidi tegelikult DigiKiirendiga liituma üks teine kool meie vallast, aga lõpuks pakuti koolitust meile. Miks mitte!“ Koolis on arvutiklass, aga arvutid on vananenud, sobivad veel tekstitöötluse ja esitluste õpetamiseks-tegemiseks. On 13 tahvelarvutit ja neli sülearvuti, robootikavahenditest Lego We Do ja Sphero haridusrobotid. Internetiühendusega on nagu on, riik on küll õla alla pannud, internetikaabeldus tehtud ja WIFI seadmed paigaldatud, aga võrku ühendamine on viibinud. „Loodame, et kõik ikka laheneb,“ ütles Tiina Puusalu. 

Koolitustest oli palju kasu

„Enesekriitiliselt öeldes: väga vähe teadsin digiseadmete kasutusest,“ ütles Ene Küünarpuu ja lisas, et sellevõrra ootas ta ka koolitusi natuke murelikumalt.

„Mina võtsin uudise koolitustest vastu neutraalselt, olgu pealegi, õpime. Aeg läheb edasi, ma näen, mismoodi lapsed nutiseadmetes tegutsevad. Me peaksime õppetöös nutiseadmeid mõistlikult kasutama ja just neid digivahendeid, mida on hea ja vajalik kasutada. Missuguseid valikuid teha? Koolitused aitasid asjadega kursis olla,“ ütles Anne Heimann.

Kail Visla jaoks on digivahendite kasutamine igapäevane nii töös kui argielus. „Teadsin, et digivahenditega saab õppeainet paremini edastada. Koolitustel mõistsin, et meie ülesanne on õpetada lastele digioskuseid. Ma pean õpetama neid nutiseadet kasutama, mitte lihtsalt andma näiteks loodusõpetust nutiseadme abil.“ 

Nutiseadmete kasutust tuleb lastele õpetada

Õpilastele tuleb õpetada turvalist interneti- ja nutiseadmete kasutust, et nad oskaksid nutiseadmes õppida. Õpetajal on tunnis digiseadmeid kasutades justkui topeltroll: õpetada digikasutust ja õpetada oma ainet. Ja sellega olid ka kõnelejad nõus, et valikuid, kuidas tundi läbi viia, mis metoodikat ja vahendeid kasutada, on õpetajal väga palju. Ei ole nii, et kui õpetaja klassi ees tahvelarvutiga ei vehkle, siis lapsed tundi ei kuulagi. „Me saame individuaalselt lastele läheneda. Näiteks ühes tunnis tegime teema kordamiseks veebikeskkonnas ristsõnu. Kaks last küsisid, kas nad võivad ülesande paberil koostada, mitte arvutis. Muidugi võivad! Nad töötasidki rahulikult omas tempos,“ tõi õpetaja Küünarpuu näite. 

Õpitubadega jätkatakse

Kolm kuud "DigiKiirendi" koolitusi oli kõigi sõnul pingeline aeg. Kodutööd tuli palju teha. Samas koolitajad olid väga toredad ja toetavad. Palju kasu oli haridustehnoloogi käikudest kooli, ta oli õpetajate küsimistest-pärimistest kogu aeg hõivatud. Aga mis saab edasi?  
 „Kasutame tasapisi kasutada seda, mis meile kõige rohkem sobib. Saime juhtlõngad kätte, nüüd pusime ise edasi,“ sõnas Anne Heimann. 

Tiina Puusalu loodab, et "DigiKiirendi" käigus alanud koolisisesed õpitoad „Õpetajalt õpetajale“ jätkuvad ka edaspidi. „Juhtkonnale olid programmis eraldi kokkusaamised, kus anti ülesanne mõelda välja 15 arendusideed ja neist üks rakendada. Valisime „Õpetajalt õpetajale“ õpitoad. Kui õpetaja kõrvalklassist räägib mulle, et kasutasin üht head veebikeskkonda, siis usuksin teda rohkem kui väljastpoolt rääkijat. Ja kolleegilt saab alti abi küsida.“ 

„DigiKiirendi“ arvestab iga kooli eripäraga

„DigiKiirendi“ pilootprogrammis osales Läänemaalt veel Kullamaa Keskkool, ülejäänud koolid olid Alu Kool ja Hagudi Põhikool Raplamaalt ning Risti Kool ja Vasalemma Põhikool Harjumaalt. Avaüritus toimus 28. augustil Kullamaa keskkoolis, lõpuseminar ja tunnistuste jagamine 4. detsembril Järveküla Koolis. 

HITSA programmijuhi Kairi Burnaševa sõnul on „DigiKiirendi“ eripära see, et iga kooli teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle konkreetse kooli vajadusi silmas pidades. "Püüdsime koole omalt poolt toetada viisil, mis vastaks kõige enam nende ootustele ja vajadustele. Osalenud koolide meeskonnad said väga hästi hakkama! Nii meie koolitajad kui haridustehnoloogid on kõiki väga kiitnud," sõnas ta. 

Kairi Burnaševa rõhutab kogu protsessis kohaliku omavalitsuse tähtsat rolli: „Koolid on tublid, aga ilma digivahenditeta või korraliku internetiühenduseta jäävad ka kõige tublimate õpetajate pingutused viljatuks. Loodan, et see koostöö, mis programmi ajal vallavalitsuste ja koolide vahel elavnes, jätkub ka peale programmi.“

Uuel aastal alustavad programmis kokku 18 kooli Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt. Koolide valik ja programmi kutsumine 2019. aasta teiseks pooleks toimub märtsis-aprillis 2019.

Lugu ilmus esmakordselt Lääne Elu veebiväljaandes 12. detesembril.

Samal teemal:

• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• "DigiKiirendi" aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös

Konverentsile registreerumisel on eelisjärjekorras üldhariduskoolide õpetajad. Teised huvilised lisatakse ootejärjekorda.

Konverentsil saab praktikute käe all osaleda väljavalitud töötubades, mis keskenduvad film ja meedia nutikale kasutamisele õppetöös. Lisaks pakuvad mõtteainet ja inspiratsiooni külalised Inglismaalt (John Potter, University College London), Taanist (Claus Noer Hjorth, Danish Film Institute) ja Soomest (Marjo Kovanen ja Heli Metsätähti, Koulukino). Töötube on valikus rohkelt. 

Vaata konverentsi programmi ja registreeru TLÜ kodulehel!

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Detsembri dokumentaalfilmid kinos Sõprus
• Vanemale kooliastmele mõeldud tõsielufilmide seansid kinos Sõprus 

Veebiseminaril tutvustatakse uuenenud Twinspace'i, selle põhilisi funktsionaalsusi ja muudatusi. 

Oodatud kõik huvilised!

Veebiseminar toimub 9. jaanuaril 2019 kell 19.

Veebiseminari viib läbi eTwinningu ekspert ning Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson.

Registreeru täienduskoolituste keskkonnas Juhan.

Foto: Unsplash, Kari Shea

Samal teemal:

• Muljeid eTwinningu aastakonverentsilt Varssavist
• Eesti õpetajate muljed eTwinningu seminarilt "Digitaalsete mängude põhine õpe"

"Meie kutsekoolid on uuenduslikud ja teevad head tööd," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Usaldame neid ning uus seadus laiendab võimalusi veelgi. Koolid saavad koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega edaspidi tööturu vajadustele paremini reageerida, sest iga kooli õppekohtade ning tulevase tööjõuvajaduse otsustavad riik, kool ja ettevõtjad ühiselt. Lisaks tekib koolidel võimalus tulemusrahastuse saamiseks, mis annab neile suurema vabaduse oma sihtide seadmisel ja julgustab õppetulemusi parandama."

Tulevikus räägib riik koostöös partneritega läbi iga kooli koolitusmahud riiklikult olulistes valdkondades. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Rahastuspõhimõtete muutmine suurendab koolide motivatsiooni ja autonoomiat. Kooli tegevuskulud kaetaks edaspidi riigieelarvest, kust vajadusel eraldatakse ka sihtotstarbelist toetust. Kuni 20 protsenti kooli tegevuskulude mahust hakkab aga moodustama tulemusrahastamine, mis sõltub kooli õppetöö tulemustest.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetust kõigile keskhariduseta õpilastele olenemata nende vanusest. Lisaks muudetakse kutsekoolide õpetajate lähtetoetuse saamise tingimused samasugusteks kui üldhariduskoolides: toetust saavad taotleda ka Tallinnas või Tartus õpetama asuvad õpetajad ja see nähakse ette ka tugispetsialistidele. Alustavate tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot, alates 1. septembrist 2020 hakatakse seda välja maksma ühes osas.

Samuti saavad kutseõppeasutused õiguse viia läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis nagu ka täiskasvanute gümnaasiumid. See omakorda võimaldab kutseõppe alustanul valida juurde suuremas mahus üldhariduslikke õpinguid ja vastupidi – üldharidusõppes alustanul tekib võimalus omandada valikõpingute käigus juurde ka kutseoskusi.

Seadus hakkab kehtima 2019. aastast, lähtetoetusega seotud osa 2020. aastast. Seaduse ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.

Allikas: HTMi pressiteade

Seminaril  saavad vastused Erasmus+ õpirändeprojekti kirjutamisega seotud küsimused. 

Korraldajate eesmärk on, et kõik, kes seminaril osalevad ja 5.02.2019 tähtajaks taotlused esitavad, saaksid oma projektidele rahastuse. Vaata lähemalt ja registreeru SA Archimedese kodulehel!

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kevade saabumisega sai alguse ka hariduse innovatsiooni maaletoojate õpiränne
• Tallinnas kohtuvad noorte e-demokraatia võimaluste eestvedajad kolmekümnest riigist
• Õpetajakoolituse peamised väljakutsed Euroopa riikides

Projekti eesmärk oli tõsta Ida-Virumaa, Peipsiääre ja  Mustvee valla eesti keelest erinevat keelt kõnelevate alushariduse valdkonnas töötavate inimeste eesti keeles suhtlemise enesekindlust. Huvilistele oli osalemine tasuta.

Projektiga liitus 34 inimest üheteistkümnest Ida-Virumaa lasteaiast. Mitteformaalse keeleõppe keskkonna loomiseks olid kaasatud eesti keelt emakeelena kõnelevad alushariduse valdkonnas töötavad inimesed Ida-Virumaalt, Harju- ja Järvamaalt. Osalejaid julgustati kahepäevastes laagrites kolleegidega aktiivselt suhtlema. Kõnekeele paremaks omandamiseks mängiti keelemänge ja eesti vanemaid ning uuemaid laulumänge, viidi läbi õuesõppe tegevusi, loodi koos lavastusmänge, valmistati ühiselt süüa. 

Esimene projektikohtumine toimus 21.-22.septembril Nelijärve Puhkekeskuses. Ida -Viirumaalt kohaletulnutele oli see paljude jaoks esimene kord avastada Kõrvemaa kaunist loodust. Ilmataat kinkis ümbruse avastamiseks soojad sügispäevad. Esimene kohtumine algas tutvumis-ja meekonnamängudega. 

Päeva teine pool möödus sügiseses metsas. Õuesõppe  programm „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ viis osalejad Nelijärve matkarajale, kus tuli vastavalt viitadele metsas orienteeruda, leida üles kontrollpunktid ning seal koos meeskonnaga lahendada eesti keelega seotud ülesandeid ja läbi viia lõbus fotojaht.

Esimese päeva lõpetas jutuõhtu „Lugudega sügisesse“. Jutuvestja ja Rahvakultuuri Keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär jutustas lihtsas eesti keeles, valides kuulajatele kergesti mõistetavaid eesti rahvajutte. Lugude vahele musitseeris Mall Ney harmooniumil.

Teisel päeval vaadati kõigepealt tagasi eelmisele päevale. Kõik osalejad said suure ekraani vahendusel teada, mis toimus salapärasel fotojahil ning kuidas meeskonnad oma ülesanded lahendanud olid. Fotojahil toimunut tuli meeskondadel eesti keeles kaaslastele selgitada ning see osutus väga lõbusaks.

Päeva kulminatsiooniks oli töötuba „Keeletoidud - midagi hõrgutavat nii keelele kui meelele“. Sissejuhatuseks mängiti koos lõbus sõnamäng „Supp, moos või kook?“, mis õpetas tundma toiduainete nimetusi. Seejärel asuti erinevate retseptide põhjal oma meeskonnaga koos toitu valmistama. Kui toit oli valmis, tuli teistele eesti keeles rääkida mida valmistati, mis toiduaineid  ja maitseaineid selleks kasutati. Lõpetuseks sooviti „Jätku leiba!“ ja kõik said maitsta, mida üks või teine meeskond oli valmistanud. 

Projekti teine kahepäevane kohtumine toimus 19.-20.oktoobril samuti Nelijärve Puhkekeskuses. Esimesel päeval oli kaks töötuba. Esimeses uuriti, milliseid erinevaid võimalusi, nagu joonistamine ja voltimine, saab lugude jutustamisel kasutada. Kuulati mitmesuguseid lugusid ning püüti juhendaja jutu järgi paberit voltida ja joonistada. Osalejad tegid tutvust lugude ülesehituse ehk lugude selgrooga.

Teises töötoas mängiti uuemaid ja vanemaid laulumänge.  Lisaks tantsimisele tuli osalejatel  püüda ka eesti keeles kaasa laulda. Kõne paremaks arendamiseks loeti liisusalme ja lasteriime. 

Päeva teises pooles  meisterdati rätinukke ja valmis seitse vahvat lavastusmängu. Koos oma grupiga tuli koostada stsenaarium, teha olemasolevatest vahenditest lavakujundus ja valmistada kostüümid. Kõik töögrupid asusid kohe õhinal asja kallale ning koordinaatoritel jäi üle vaid rõõmu tunda, et omavahel suheldi eesti keeles ning kogu esitamisele tulev tekst kirjutati eesti keeles. 

Teisel päeval toimusid lavastuste esiettekanded. Nalja, esinemislusti, näitlejameisterlikkust ning pealtvaatajate kaasaelamist jagus kõigile asjaosalistele. Töörühmad olid oma etteasteteks tõsiselt valmistunud ning said oma julguse ja nutikuse eest nii kaasosaliste kui ka projekti koordinaatorite poolt suure heakskiidu ning tänusõnade osalisteks. 

Kolmas ja ühtlasi viimane kohtumine toimus 16.novembri Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi Setu talu laudas. Eesmärgiks oli tutvustada osalejatele eestlaste taluarhitektuuri, elulaadi ja rahvakombeid ning õdusas õhkkonnas projektile ilus punkt panna.

Viimasel projektikohtumisel esitlesid kõik osalenud lasteaiad fotoseeria või video vahendusel kodust ülesannet. Osalejatel tuli valida kohtumistel läbitehtud tegevuste hulgast kaks ja need koos oma lasteaia lastega läbi viia. Koolituse läbiviijad olid meeldivalt üllatunud, millise põhjalikkusega olid projektis osalejad täitnud oma koduse ülesande.

Peale ettekandeid suunduti õuesõppele, mis seekord nägi ette muuseumi eksponaatidega tutvumist. Kindlasti tuli külastada Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Kolu kõrtsi, Lau külapoodi ja Sepa talu. Osalejatel tuli lugeda nende eksponaatide kohta käivat informatsiooni ning leida vastused ristsõnas esitatud küsimustele.

Projektis osalejad jäid kogu koolitusprogrammiga väga rahule ning avaldasid soovi, et midagi sellist võiks ka edaspidi toimuda. Eriti märgiti ära saadud teadmiste praktilist poolt, mida oma igapäevatöös saab koheselt kasutada ning mida paljud juba ka kasutanud on. 

Läbiviijate poole pealt vaadates oli kõige raskem arvestada osalejate väga erineva keeletasemega. Oli neid, kelle keeletase oli A1 ja neid, kes valdasid keelt heal, C1 tasemel. Projektist osavõtnud kinnitasid, et tänu keelesilla projektile on nad edaspidi palju julgemad osalema eestikeelsetel alushariduse teemalistel koolitustel. 

Projekti „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ lõpetas pidulik tordi söömine. 

Projekti viisid  läbi Huvi OÜ täienduskoolitusasutuse koolitajad Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli  Mõtsla. Huvi OÜ Täienduskoolitusasutus www.koolitushuvi.ee.

Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli Mõtsla 

Samal teemal:

• Projekt "Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri"

Valida oli kahe töötoa vahel: kas joonistada Scratchis lepatriinu ja programmeerida ta liikuma või programmeerida haridusrobot BeeBot labürinti läbima. 

Koolieelikud lustisid nii BeeBoti robotite juhtimisega läbi labürindi kui Scratchis lepatriinude  programmeerimisega. Kõik BeeBotid said läbürindi kenasti läbitud, kõik joonistatud lepatriinud tulid välja omanäolised ning ükski lepatriinu ei jäänud vigase programmi pärast liikumatuks.

Võru Kreutzwaldi Kooli ja Võru Kesklinna Kooli 1. ja 2. klasside õpilased valisid kõik Scratchis programmeerimise töötoa. Nii saigi neil kokku joonistatud rohkem kui 100 kahe kuni kahekümne täpiga lepatriinut ning need kõik ka jooksma programmeeritud. Kõigi noorprogrammeerijate töö lõppes ise sibavate lepatriinude vahel liikudes ning kaaslaste lepatriinusid imetledes. Aga omatehtud lepatriinu tundus ikka kõige ilusam!

Programmeerimisega said hakkama kõik – ka kõige pisemad, koolieelikud.

Ülemaailmne kooditund (Hour of Code) toimus ainult Kreutzwaldi kooli õpilastele. 1.-2. klassi õpilased korraldasid BeeBot robotite tantsupeo; robotid tantsisid nii rivi- kui ringtantse. Emotsiooni lisas tantsule saatemuusika, mida muusikaõpetajad võimalusel lahkelt pakkusid.

Alates 3. klassist lahendasid õpilased code.org veebiprogrammis tantsu programmeerimise ülesandeid. Lisaks tantsuliigutustele sai valida tantsule muusika, loodud tantsu jagada ning kõigi ülesannete lahendamise eest saada ka vastav tunnistus. 

Kõik huvilised saavad ise programmeerimises kätt proovida code.org veebilehel.

Code.org programmeerimisülesanded on avatud kõigile huvilistele.

Töötubade läbiviijad Ene Moppel ja Evi Tarro

Fotod: Evi Tarro ja Urmas Ott

Samal teemal:

• Nutilaboris valmisid prügiautod
• Projekt "Programmeeri oma tulevikku" tõi programmeerimise ainetundidesse

Millised on Eesti õpetajate lemmiktöövahendid? Tahame teada, millist tehnoloogiat sina kõige rohkem kasutad. 
Uuel aastal jagame tulemusi - siis saad teada, mida kasutavad teised. 

Hääleta ja vasta siin: bit.ly/lemmik2018

Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev

Samal teemal:

• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Teistmoodi jõulukalender ja robotitega jõulumäng
• Koolilapsed ehitavad virtuaalmaailmas Baltimaade kultuuripärandit