Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) tegevdirektori Ott Kasuri on praegu niivõrd palju vastuseta küsimusi, mistõttu pole võimalik öelda, kas gümnaasiumireform tuleks läbi viia kiiresti või pikema aja jooksul või üldse.
Teadlaste viimase uuringu kohaselt avaldab sage tekstisõnumite vahetamine negatiivset mõju inimeste keelelistele oskustele tõlgendada ja võtta vastu uusi sõnu.
Vene koolide õpilaste arvates võiks üleminek eestikeelsele õppele alata juba põhikoolis ning vähemalt esialgu võiks ülemineku-koolides töötada ka eesti keele abiõpetajad.
Ajalooportaali Histrodamus poolt aasta alguses väljakuulutatud konkursile "Hea Eesti ajalugu" on laekunud esimesed paarkümmend tööd. Teemad varieeruvad isikute elulugudest majandusajalooni, keskajast kuni lähiajalooni. Osalejate vanus jääb vahemikku 14-65 aastat, kirjutajate hulgas on nelja rahvuse esindajad.
Tallinna haridusamet tellis pealinna lasteaedade mänguväljakute ohutuse kontrollimiseks ekspertiisi, mille käigus hinnati enimlevinud metallronilate turvalisust ja puudusi leiti kõigi kontrollitud mänguvahendite juurest.
Eesti lasteaedu kiputakse võrdlema Soome omadega, kuid siin ei maksa teha üldistusi ühe lasteaia põhjal: Soome lasteaedades toimub tegelikult ainult hoidmine, mitte süstematiseeritud õpetamine ja sealsetel õpetajatel ei ole kõrgharidus kohustuslik, samuti ei ole neil kohustust end pidevalt täiendada, kirjutab vanempedagoog Anne-Li Paabu.
Õpilased, kellele koolikeskkond ei meeldi, kogevad suurema tõenäosusega raskusi õppetöös ning samuti on neil suurem tõenäosus tervist kahjustavate käitumisviiside omandamiseks, märgib Tervise arengu instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson.