Kui meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmaprognoos peab paika ja pakasekraadid saavad alanud nädalal lisa, ootavad nooremaid õpilasi tõenäoliselt ees külmapühad.
Üldlevinud arvamuse järgi on streik Eestis kasutu ja ebamoraalne - millised üldse on õpetajate võimalused tööseisaku abil oma palgatingimusi mõjutada, kirjutab Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna peaeksperdi Siiri Lepasaare sõnul võib koos uuendatud õppevara käsitlusega muutuda ka rahastus - tuleks mõelda, kas raha saaks mõistlikumalt kasutada, kui riik teeks omavalitsuste asemel tsentraalseid hankeid või oleks osa hankeid riiklikul, osa kohalikul tasandil.
Haridus- ja teadusministeerium valmistub suureks õppevahendeid puudutavaks muudatuseks, mille eesmärgiks on 2020. aastaks jõuda seisu, kus riigi raha eest soetatakse peamiselt e-lahendustega õppevara, mis suurendaks õpilaste iseseisvust ja rikastaks õppeprotsessi.
Miks üldse on vaja rääkida tulevikuõppimisest ja mis praeguses haridussüsteemis vajaka jääb - selle üle diskuteerisid tänasel Tallinna Ülikoolis (TLÜ) peetud Tulevikuõppimise seminaril Viive-Riina Ruus TLÜ Kasvatusteaduste Instituudist ja Peeter Normak TLÜ Informaatika Instituudist.
Hiiu, Lääne ja Saare maakonnas lõppes 4.-10. klassidele suunatud loodusfotoprojekt. Projekti raames toimus kolm loodusfotojahti, mida juhendas tuntud foto- ja loodusemees Remo Savisaar.
Õpetajad streikisid viimati 2003. aastal ning selle tulemusel tõusis nende palk 12%, nüüd nõutakse 20% palgatõusu ning rahalist tunnustust ka ületunnitöö eest.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktori Tarmo Looduse hinnangul on Eesti liikumas praegu sellise hariduskorralduse poole, mis valitses 70-80 aastat tagasi - lisaks gümnaasiumide sulgemisele on üha enam ohtu sattunud ka põhikoolid.
Tallinnas Mustamäel asuv Lepistiku lasteaed-algkool korraldatakse vastavalt linnavolikogu neljapäevasele otsusele tänavu alates 1. septembrist ümber lasteaiaks.