6.-8. märtsini toimub “KüberNaaskli” Eesti veebipõhine eelvõistlus, kus osaleb 170 noort. Võistlus on mõeldud noorte küberkaitse talentide leidmiseks ja küberturvalisuse teemade populariseerimiseks.
Kuressaare Ametikooli eestvedamisel korraldatakse 28. märtsil rahvusvaheline turismikonverents „Möni möte?“, mille eesmärgiks on leida uusi ideid Saare maakonna turismitoodete arendamiseks.
Ajakirjadest leiab ainetunnis ikka lisamaterjali õpitava teema juurde. Eriti, kui ajakirjad on digitaalselt kättesaadavad. Populaarsel teadusajakirjal Horisont läks küll aega, et kõik numbrid digiteerida, aga nüüd on töö tehtud ja tunnustuski käes.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIKi) korraldatavale ressursisäästu ideede konkursile Negavatt laekus 55 nutikat maailmamuutvat ideed. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks.
2. märtsil tunnustas HITSA aktiivsemaid tehnoloogiavaldkonna õpetajaid ning andis ülevaate ProgeTiigri programmi tulemustest ning mõjust haridusasutustele. Tehnoloogiaprogramm ProgeTiiger on viie aasta jooksul puudutanud oma tegevustega 85% Eesti koole ning 44% lasteaedasid.
24. veebruaril algas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõtmisel kogumisaktsioon „Koolipärimus 2018“, mille eesmärk on jäädvustada Eesti õpilaste maailm sellisena, nagu see just praegusel hetkel on. Osalema kutsutakse 4.–12. klasside õpilasi üle Eesti ja kutsekoolide õpilasi.
Pühapäeval, 25. veebruaril kogunesid sajad noored üleriigilisele noorte inseneride festivalile. Sündmusel esitleti Eestile kingituseks valminud 100 ahelreaktsioonimasinat, mille ehitamine näitab noorte nutikust.
HITSA korraldab tasuta veebiseminare õpetajatele, koolijuhtidele, haridustehnoloogidele, et jagada häid ideid, parimaid praktikaid ning uudseid õppemeetodeid. Kõik veebiseminarid on hiljem ka järelvaadatavad.
Haridusvaldkonna töötajate superviisor ja suhtlustreener Karin Härmat pakub oma artiklis välja kümme lihtsat reeglit, kuidas vähendada õpetajatöös stressi ja läbipõlemisohtu.
Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud analüüs näitab, et keelteoskus mõjutab oluliselt nii töö leidmist kui palganumbrit ning kahe võõrkeele oskamine on Eesti tööturul oluliselt kõrgemalt tasustatud kui ühe võõrkeele oskus.