Inimest väärtustav kool, kooli väärtustav inimene
Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro rääkis väärtuskasvatusest oma koolis muhedal moel; õpetajad, kes osalesid mai keskpaigas Vabaõhumuuseumis Kuie koolis seminaril „Väärtuskasvatus noorte spordis“, said ettekannet kuulates nii mõelda kui naerda.
Koolijuhil peab olema sõnum
Viljar Aro sõnas, et väärtustest tuleb rääkida, rääkida ja rääkida, sest tänu keelele ja kuulmisele on lootust, et hakkame ka mõtlema. Koolijuhina võttis ta juba mõnda aega tagasi nõuks, et kirjutab igas kooli lehes ühe artikli, enamasti väärtustepõhise – kas on siis koolielus midagi uuritud, mõnd nähtust analüüsitud vms. Ühe organisatsiooni juhil, eestvedajal (või taganttõukajal, nagu Viljar Aro ise ütles) peab see roll olema, peab olema sõnum, mida edastada kolleegidele, õpilastele, lastevanematele.
Väärtusi pole muudetud
Saaremaa Ühisgümnaasiumi esimene arengukava sai loodud aastal 2000. Viljar Aro tõdes, et põhiväärtused oli seal kõige lihtsam asi, need said kohe kirja. „Väärtusi ei mõelnud keegi välja, lihtsalt meie koolis on nii. Pole olnud ka põhjust neid väga palju muuta,“ lausus Aro.
Mis on Saaremaa Ühisgümnaasiumi põhiväärtused? Õppida, õppida, õppida; traditsioonide austamine; meeskonnatöö; pidev analüüs ja arenemine; alati parimat; loovuse toetamine; ideede hindamine, uurimistegevuse arendamine; koostöö lapsevanematega; oma kooli tunne ja positiivsete kogemuste jagamine teistele.
Tõsi, paljuvõitu. Tavapärane oleks neli kuni viis väärtust. Aga kui need kord juba on koolile omased, miks siis mitte rohkem?
Inimest väärtustav kool, kooli väärtustav inimene
Kool seab endale igal aastal ühe põhieesmärgi, et oleks lisaks arengukavale ka kindel rõhuasetus. Aastal 2006 toimus see esimest korda ja siis tehti mõttetööd ja tegusid teemal „Inimest väärtustav kool“. Õpetajate töögrupid mõtestasid, missugune on õpilast väärtustav kool, õpetajat väärtustav kool, endiseid töötajaid väärtustav kool, vilistlasi väärtustav kool. Mõeldi, mida peaks konkreetselt tegema. Näiteks endisi töötajaid väärtustava kooli tegu tuli õpilasesinduselt. Kooli ajalehte hakati viima käsipostiga kõigile koolist pensionile läinud töötajatele, et säiliks nende side kollektiiviga. Inimesed olid meeldivalt üllatunud, kool sai tänukõnesid ja –kirju.
Mida teeb aga teisi koole väärtustav kool? Viib oma sünnipäeval teistele kringli. Täpselt nii SÜG toimiski, ja sõbrad olid taas meeldivalt üllatunud. Viljar Aro sõnas muhedalt, et siis ei olnud veel see aeg, kus vaadatakse kahtlustavalt: ahhaa, tahate meie õpilasi üle lüüa.
Õpetaja õpetab iseennast
Juhina tõdes Viljar Aro oma ettekandes, et väärtushoiakud on ainuke asi, mida saab kasutada inimeste koondamiseks ühise eesmärgi nimel. Väärtushoiakutel põhineva juhtimise puhul on organisatsiooni tegelikuks juhiks ühiselt vastu võetud väärtushinnangud. Eeskuju pole teiste mõjutamisel mitte peamine, vaid ainuke asi. Kui mõelda tagasi oma kooliaega, ega ei meenu ju füüsika valemid või aastaarvud ajaloost, meeles on ikka õpetaja, tema hääletoon, juuste värv, lemmiklaused, isegi tema riietus. „Õpetaja ei õpeta ei ainet ega õpikut, õpetaja õpetab iseennast,“ toonitas Viljar Aro kuulajatele.
Koolitusseminari „ Väärtuskasvatus noorte spordis“ korraldasid Eesti Olümpiaakadeemia ja Tartu Veeriku Kool. Seminari materjalid leiab http:/
- Marge Paluoja
