Olen soome keelt C-keelena õpetanud alates 1992. aastast. See töö on olnud tore ja viljakandev. Siinkohal on lausa veider kasutada sõna „töö“, sest tegemist on rohkem naudingut pakkuva hobiga. Ja tegelikult on ju kõik tegevused, mida tehakse omapoolse huvi ja põnevusega, ka viljakandvad – nii endale kui õpilastele. Mitmed minu õpilased on edukalt esinenud vabariiklikel soome keele olümpiaadidel, osa võtnud erinevatest Koolielu võistlustest (näiteks Webquest) ja seal ka häid kohti saavutanud.

On nauditav jälgida, kuidas Soome maad, selle keelt ja kultuuri mittetundvatest õpilastest kasvavad–arenevad noored inimesed, kelle silmad sõna „Soome“ kuuldes särama löövad ja näole iseteadev ilme tekib. Ilma, et nad midagi ütleks, on tajutav mõte „Ma tean küll, millest sa räägid. Tunnen seda keelt, seda maad ja seda keelt kõnelevaid inimesi.“

Soome keele kursusi on Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi õppekavas kaheksa. Esimesel soome keele õppimise aastal on kolm algkursust, mille jooksul õpilased omandavad elementaarsed grammatikateadmised ja baassõnavara. Esimese aasta kevadel toimub keelepraktika Tamperes. Siinkohal tulebki mängu väljaspool koolitundi keele õppimise kasulikkus. Alustame oma reisi alati juba Tartus: teeme koos plaane, iga praktikal osaleja saab uurimisülesande, millega ta kuu aja jooksul tegeleb. Uurimistöö teemad valivad õpilased minu ette antud valikust ise. Tavaliselt on üks teema laiem – nimelt soome ajaloo ülevaade. Ülejäänud teemad on seotud konkreetselt Tamperega: näiteks Tampere toomkirik ja Hugo Simberg, Tampere pargid, Tampere mälestusmärgid, Tampere vaatamisväärsused. Õpilane, saanud teema kätte, alustab materjaliotsinguid. Väga suurt abi oleme saanud Soome Instituudi Tartu osakonnalt, mille raamatukogu õpilased uurimistöid tehes usinalt kasutavad. Samuti leidub palju materjali internetis. Töö tuleb vormistada korrektselt ja enne reisi õpetajale esitada. Enne Soome reisi saavad õpilased oma uurimused tagasi ja valmistuvad nende ettekandmiseks. Esimene ettekanne tehakse Helsingis. Peatume seal tavaliselt päevakese ja kuulame ära soome ajaloo tutvustuse. Seejärel külastame tavaliselt Helsingi linnamuuseumi, kus õpilased peavad täitma töölehed, seda muidugi soome keeles. Oluline on see, et hoolimata teatud sõnavaralistest puudujääkidest, peavad nad küsimustest aru saama ja neile väljapaneku abil vastused leidma. See ei ole kerge ülesanne ja mitmete ülesannete lahendamise juures on õpilased olnud sunnitud ka muuseumitöötaja abi paluma. See on aga ainult tervitatav, sest küsimusi esitada tohivad nad ainult soome keeles.
Töölehed valmis, lisavad nad need oma praktikakausta - õpimappi, kuhu kogutakse kõik reisil olles täidetud töölehed ja muud materjalid. Esimese päeva õhtul sõidame Helsingist Tamperre, kus toimub Tampere Normaalikouluga tutvumine ja peredesse jaotumine.

Järgmised 3-4 päeva veedame Tamperes koolitunde külastades ja linnaga tutvudes. Siin kantakse vastavates kohtades ette oma uurimistööd, tehakse õppetundides võimaluse piires tööd ja veedetakse aega oma uute sõpradega. Iga päev külastame ühte minu valitud muuseumi või näitust. Rohkem ühe päeva sisse ei mahugi: hommikused tunnid, tööde esitlemised ja minu programm võtavad üle poole päeva ära, ülejäänud ajal käiakse kinos, söömas ja veedetakse lihtsalt mõnusalt suheldes aega. Kogu tegevus toimub loomulikult soome keeles. Vajaduse korral võivad õpilased ka inglise keelt kasutada, sest üldjuhul üheaastase õppimisega siiski päris vabalt ju ennast väljendada ei saa. Tagasi tulles kirjutame laevas praktikaaruande. Selle olen lubanud kirjutada eesti keeles, sest õpilased tahavad oma emotsioonid vabalt välja elada ja soome keelt ei vallata veel nii vabalt. Praktikaaruandest tehakse hiljem kodus soomekeelne kokkuvõte, mis samuti õpimappi teiste tööde juurde lisatakse.

Niimoodi keelt praktiseerides on kasutegur päris suur: õpikust õpitud materjalist saab elav keel. Mulle meeldib, et õpilased näevad ja tajuvad, mida on edaspidi vaja rohkem õppida, missugust sõnavara nad põhjalikumalt vajavad, mis vajaks veel grammatikas täpsustamist ja üleõppimist.

Teisel õppeaastal on soome keele kursusi neli: kolm esimest on tavalised õpikule baseeruvad kursused, neljas aga kultuurikursus. Selle raames tutvume soome kirjanduse, kunsti, arhitektuuri ja disainiga. Teise õppeaasta lõpus on võimalik sooritada soome keele lõpueksam koolieksamina. Selline eksam on vabatahtlik. Eksami valijad peavad aga kõik läbima Helsingi kultuuripraktika. Selle sooritamiseks on eeltingimuseks jälle uurimustöö tegemine, sedakorda siis Helsingi teemadel. Viimasel Helsingi praktikal käis näiteks viis õpilast. Teemad olid järgmised: Esplanaadi park oma mälestussammastega, näiteid Helsingi arhitektuurist (Finlandia-talo, Suomen Kansallisooppera, Eduskuntatalo, Olympiastadion), soome kunst Ateneumis (Akseli Gallen-Kallela ja „Kalevala“–ainelised maalid, Helene Schjerfbeck, Hugo Simberg), soome moodne kunst Kiasmas, soome disain ja disainimuuseum. Helsingi praktika kestuseks on kaks päeva. Helsingist tulles jätavad õpilased oma uurimistööd kooli, neid kasutatakse hiljem eksamit sooritades. Juunis toimuv koolieksam soome keelest koosneb kolmest osast: komisjonile tutvustatakse uurimisteemat (tehakse kokkuvõte Helsingi-praktikast), loetakse võõrast teksti ja vastatakse selle põhjal küsimustele ja tehakse lünktekst. Teise aasta praktika eesmärgiks on põhiliselt kultuurialase sõnavara laiendamine ja selle kasutamine kultuurist rääkides. Nii muuseumides kui pargis on ette tulnud juhtumeid, kus möödakäijad jäävad seisma ja kuulama ning lõpuks liiguvad koos meiega maali juurest maali juurde või mälestussamba juurest samba juurde. Nii et lisaks keele kasutamise kogemusele saadakse ka ohtralt esinemiskogemust.

Olen Soomes läbiviidud praktikate kohta eranditult positiivset tagasisidet saanud. Sageli on Tamperes või Helsingis kaasas olnud ka mõni eksamikomisjoni kuuluv õpetaja, kes siis üleskirjutusi teeb ja neid hiljem eksamil olles kasutab. Nii omandatud keelekogemus on kindlasti õpilase jaoks positiivne: õpetab ennast usaldama, tekitab enesekindlust, motiveerib edasisi soome keele ja kultuuri õpinguid.

Lisaks praktikate organiseerimisele olen suunanud õpilasi osalema Koolielu portaali poolt korraldatud võistlustele. Siinkohal tooksin näiteks 2010. aasta Koolielu võistluse Webquest. Koolielu portaali humanitaarveerandil oli kõigil võõrkeelehuvilistel võimalik oma teadmisi proovile panna Webquesti võistlusel, kus tuli internetist otsida etteantud küsimustele vastuseid ning need avaldada võõrkeeles oma võistkonna blogis. Võistelda sai kuni kolmeliikmelistes võistkondades. Võistlus toimus neljas keeles - inglise, saksa, vene ning soome keeles.

Siinkohal minu õpilaste blogide aadressid:
http://morjesmoro.blogspot.com/, 
http://tulemmevirosta.blogspot.com/,
http://norsu-norsu.blogspot.com/.

Õpilased tegid tööd suure huviga. Igal nädalal pidasime ühe ainetunni arvutiklassis, kus töötasime etteantud küsimustega. Õpilased tegid tunnis koostööd, tunni lõpus sai igaüks koduse ülesande, mis siis järgmisel korral koos üle vaadati. Koos otsustati, mis blogisse kirja läheb ja mis mitte, koos otsiti pildimaterjali ja muud lisa blogisse panekuks. Ülesanne oli äärmiselt huvitav, sest andis Soome ja soomlaste kohta palju sellist informatsiooni, mida tavaliselt tunnis ei käsitleta. Seda võistlust võiks nimetada silmaringi avamise võistluseks, võitis see, kellel silmaring kõige laiem. Töö käigus uurisime toiduretsepte (Runebergi-kook), kuulasime parimaid tangolauljaid, vaatasime Jussi saanud filme, tutvusime Soome ajalooga, uurisime Eesti ja Soome kirjanduse seoseid jne.

Kõik see kokku õpetab aru saama, kui kasulik on soome keele oskamine: ilma keeleoskuseta võid küll Soomes ringi rännata, raamatuid lugeda, kunstiteoseid nautida, filme ja telesaateid vaadata, kuid keele tundmine annab maa tundmisele mitmeid nüansse juurde, aitab mõista inimesi, kes Soomes elavad, ja nende elu ja hingelaadi. 

Tiiu Kruus, Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse ja soome keele õpetaja
Koolielu
Lisatud 18. mail 2011