Gümnaasiumiosa suurus oli kevadel 31 õpilast, 12. klassi lõpetas üksteist õpilast. Mis teist edasi saab?

Sirje Kautsaar: „Kohalik omavalitsus on väga huvitatud, et selles piirkonnas gümnaasium jääks. Nad on nõus toetama. Ja kuni nad on võimelised toetama, gümnaasium jätkab.“

Kas on lootust, et gümnaasiumiosas õpilaste arv kasvab?

Sirje Kautsaar: „Põhikool ei ole tegelikult ju nii väike, pea 160 last. Aga Rapla on meile muidugi väga ligidal, see on tõmbekeskus, kuhu minnakse gümnaasiumisse. Minnakse ka Kohilasse. Samas tuleb meile gümnaasiumisse õpilasi Kaiust. Hetkel loodame, et see arv jääb stabiilseks.“

Esimeste klasside avamisega sel sügisel probleeme ei ole?

„Ei ole. Avame ühe esimese klassi.“

Kolm suunda on väikeses koolis teostatav

Kuidas saate hakkama kolme kohustusliku õppesuunaga, nagu uus õppekava gümnaasiumis ette näeb?

Sirje Kautsaar: „Olen suvi läbi tunnijaotusplaani ja õppekavaga tegelenud. Õpetajatega saime teemad läbi räägitud, kursused katta saab. Kui näiteks kümnendasse klassi tuleb 15 õpilast, teeb see viis õpilast ühe suuna peale. Mida õpetaja peab nüüd suutma, on liittundide andmine. Õpetaja meisterlikkusest, tahtest, oskustest sõltub, kas liittunnist saab asja; õpetaja annabki erinevate suundade õpilastele ühel ja samal ajal erineva tasemega ainetundi. Näiteks meie inglise keele õpetaja, noor ja hakkaja, oli kindel, et temal ei ole sellega mingit probleemi. See ei tohiks võõras asi olla, paljudes põhikoolides annavad õpetajad  kolmandas astmes liitklassides tunde. Ja kui on inimesi juurde vaja, siis tuleb väljast õpetajad leida.“

Mis on Juuru gümnaasiumi tugevus?

Sirje Kautsaar: „Olen seal direktor alles 1. aprillist 2011; selle vähese ajaga olen kogenud, et plussiks on jalad maas tunne. Ja ühtehoidmine. Ja muidugi väikeses koolis on sul kõik õpilased silma all ja teada, millega nad tegelevad. Sotsiaalne kontroll on väga oluline ja see toimib.“

Jalad maas tunne – see tähendab, et ei võeta ette ebarealistlikke asju, osatakse oma võimeid õigesti hinnata?

Sirje Kautsaar: „Mis tunduvad väga utoopilised, neid jah, ei võeta ette. Esimesed kuud läksid mul sisseelamiseks, aga ei saa öelda, et oleksin kohanud väga utoopilisi mõtteid. Jalad maas – see on ikka reaalse elu tunnetus ja sellest lähtuvalt plaanide seadmine.“

Teie enda senine töökäik?

Sirje Kautsaar: „Alustasin 1994. aastal Harmi Põhikoolis õpetajana, 1996 samas õppealajuhataja, 2004. aastal sai minust selle kooli direktor. Juhtisin Haimre kooli viis aastat. Siis olin Jüri Gümnaasiumis arendusjuht, ja siis kandideerisin Juuru gümnaasiumi direktori ametikohale. Olen erialalt eelkooli pedagoog ja psühholoog, siis klassiõpetaja, ja siis on mul koolijuhi kutsetunnistus. Olen Koolielu haridusportaalis inimeseõpetuse aineekspert, tahaksin ikka ainetunde ka anda.“

Koolielu aineekspert ja IKT

Sirje Kautsaar: „Koolielus alustasin 2005. aastal, nii et päris korralik staaž. See on täiesti jõukohane töö, ma ei tunneta seda kui lisakoormust. Inimeseõpetuse õpetajate kogukond on suhteliselt väike, enamik meist on oma põhieriala seostanud mõne muu ainega. Inimeseõpetuse õpetajaid hakati ju alles hiljuti koolitama. Koolielus vaatan saadetud õppematerjalid üle, olen käinud ka koolitamas. See on mõnus vaheldus koolitööle.“

Kas soovitate kasutada Koolielu õppematerjale?

Sirje Kautsaar: „Mida olen ise kinnitanud, neid soovitan. Need on kasulikud, igal juhul. Kasutan neid loomulikult ise ka. Kõikidel õpetajatel siiski ei ole esitlusvahendeid tunnis varnast võtta. Tõesti, kui pead koolimaja pealt otsima seda ühte projektorit, et näidata ühte esitlust, siis see ei tasu vaeva. Elementaarne IKT peaks õpetajal käepärast olema nagu laud ja tool, tema oma klassis. Siis muutuks interaktiivsete õppematerjalide kasutamine aktiivsemaks.“

Kuidas Juuru gümnaasiumis IKT olukord muidu on?

„Suur osa õpetajatest on läbinud DigiTiigri koolituse. Näen, et on õpetajaid, kes täiesti andunult kasutavad IKT vahendeid oma tunnis. Meil on informaatikatunnid õpilastele. Millega hetkel ei ole rahul, on arvutiklassi tase. Arvutid ja programmid on erinevatest aastakäikudest, see raskendab tunni andmist.“

Kohtumispaik õppimiseks koos nutitelefoniga

Kas puutute samuti kokku sellega, et õpilased kasutavad tunnis infotehnoloogiat igal juhul, küsimus on, kas õpetaja kasutab…?

Sirje Kautsaar: „Minu mõte on kogu aeg olnud see, et kasutaks neid vahendeid mida õpilanegi. Siis ei tekiks ka nii palju distsipliiniprobleeme. Näiteks täiskasvanuna tunnen, et ma ei vaja nutitelefoni. Noored jälle vajavad, neile on see oluline. Äkki muretseks endale ka, õpiks selgeks ja kasutaks tunnis? Ma ei ole selle poolt, et kui õpilasel on arvuti kaasas, siis ole hea ja pane see kinni või vii direktori kabinetti. Et nüüd teeme tundi. Ma pigem rakendaks õpilase koos tema arvuti või telefoniga tunni heaks tööle.“

Võib-olla on õpetaja ülesanne varsti hoopis selgitada, et ka nutitelefonita on elu võimalik?

„Võib-olla seda ka. Tiigrihüppe SA suvekoolist jäi meelde mõte, et õpilased on vaja õpetada õppima, õppima erinevate vahenditega, ka nutitelefoniga.“

Kas õpetajad tegutsevad-töötavad praegu rohkem uue õppekava vaimus, sätivad oma samme selle järgi?

Sirje Kautsaar: „On õpetajaid, kes ütlevad, et neile tähendab uus õppekava kardinaalseid muudatusi. Ja on aineid, kus sisus ei muutu suurt midagi. Jah, muidugi, neil on oma ainekavad esitatud, aga mitte keegi ei öelnud, et pidi nullist alustama.“

Mida ootate uuelt õppeaastalt?

„Olen juba koolilainel, uues töökohas mõtted ikka liiguvad. Tean, et sisseelamine võtab terve ühe õppeaasta aega. Olen valmis alustama. Juuru gümnaasium on kohtumispaik õppimiseks. Kohtuvad õpilased, õpetajad ja sõbrad.“

Ed.Vilde nimelise Juuru Gümnaasiumi direktori Sirje Kautsaarega vestles Madli Leikop